Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu 44 Riigikogu liikme avalduse tunnustuse avaldamise kohta Eesti kodanikele (179 AE). Avalduses tunnustab Riigikogu Eesti Vabariigi kodanikke, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Samas avalduses mõistab Riigikogu ühtlasi hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Aadu Must, Mart Meri ning Raivo Järvi.

Justiitsminister Kristen Michal andis riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018 täitmisest 2011. aastal. Minister tuletas meelde, et ka praegune valitsus lähtub ratsionaalsest ja erakondadeülesest kriminaalpoliitikast. Samuti peetakse kriminaalpoliitika kujundamisel oluliseks teaduspõhisust ehk et kõiki kaalukaid seadusmuudatusi analüüsitakse nii enne kui pärast rakendamist. Michali väitel on kriminaalpoliitika tihedalt seotud teiste poliitikavaldkondadega, mistõttu leidub arengusuundades palju viiteid ka nt haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi tegevustele. Ta rõhutas, et kriminaalpoliitika peamine eesmärk on kuritegevust ennetada.

Rääkides aasta tagasi prognoositust, märkis minister, et möödunud aastal vähenesid märkimisväärselt nii vargused kui röövimised, võltsitud eurosid avastati mõnevõrra rohkem, kuid samal ajal vähenes teiste valuutade võltsimine. „2011. aastal registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur 42567 kuritegu. See on 12 % vähem kui 2010. aastal ning 26 % vähem kui 2003. aastal,“ ütles Michal.

Justiitsminister tunnistas, et negatiivsest küljest paistab silma liiklus- ja vägivallakuritegude arvu kasv. Liikluskuritegudest enamiku moodustab joobes juhtimine, mida 2011. aastal registreeriti 10 % enam kui aasta varem. „Julgen väita, et alkohol on peamine kuritegevust mõjutav tegur Eestis ning eelkõige avaldub see liikluses ja vägivallakuritegevuses. Viimaste aastate trendid näitavad, et kui alkoholitarbimine väheneb, kahaneb ka tapmiste ja mõrvade ning kergemate vägivallakuritegude arv,“ lisas ta.

Rääkides 2011. aasta tegevustest, ütles justiitsminister, et olulisel kohal oli vähendada alaealiste kokkupuuteid õigussüsteemiga, pöörati tähelepanu tervishoiusektori pettustele ja korruptsiooniriskidele, seksuaalkurjategijate ravile, aga ka vangistuspoliitikaga seonduvale. Muuhulgas analüüsiti ka kuritegevuskulusid. Lähiajal on oodata uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu valmimist ning kohtuekspertiisiseaduse muudatusi, ees ootab karistusseadustiku revisjon. Justiitsminister usub, et Riigikoguga jätkub hea koostöö ning et lähiaastate eesmärk sisejulgeolekus võiks olla Eesti kui turvaline Põhjamaariik.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marko Pomerants, Kalle Jents, Andres Anvelt ning Peeter Võsa.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside