Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ees esines täna kõnega Euroopa kultuuripealinna 2011 ürituste raames Eestis visiidil viibiv Saksamaa parlamendi president Norbert Lammert. Bundestagi president märkis, et pea 20 aastat on möödunud juba ajast, mil Eesti taasiseseisvus ning Saksamaa ühines ning need sündmused on omavahel seotud. Lammert tunnustas nende aastate jooksul Eesti ja Saksamaa vahel kestnud koostööd ning uskus, et see muutub veelgi tihedamaks majanduskriisist väljumise aastatel. Lammert pidas oluliseks liikmesriikide vahel kokkulepete saavutamist kriisimehhanismide rakendamiseks lisades, et Eesti on Euroopa Liidu uue liikmesriigina oma standarditega paljudele vanematele liikmetele eeskujuks. Bundestagi president andis edasi ka parimad soovid kultuuripealinna tiitli puhul.

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (12 SE) esimene lugemine. Lepingumuudatuse eesmärk on teha Cotonou lepingus täpsustused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul Euroopa Liidu võetud kohustusi (sh ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamine, kliimamuutused) ning lihtsustavad Cotonou lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Muudetakse eelkõige kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi, hangete ning piirkondliku lõimumise regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 
                       
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) esimene lugemine. Käesoleva eelnõu eesmärk on viia teatud seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ametisse kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema, kuulates ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
                       
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside