Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu jätkas täna oluliselt tähtsa riikliku küsimusena energiasäästu arutelu. Ettekandega esines majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Kaja Kallase nägemuses ei ole erinevate energiakandjate hindade odavnemise osas maailmaarengus positiivseid uudiseid. Sellest tulenevalt on hakatud mõtlema ka energia kui vara säästmisele. Kallase sõnul on energiasääst oluline seetõttu, et sellest sõltub otseselt majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime. “Mida vähesema energiakuluga suudetakse tooteid toota ja teenuseid osutada, seda suuremad on selliste ettevõtete võimalused konkureerida maailmas teiste samalaadsete toodete ja teenustega,“ ütles Kallas. Majanduskomisjoni esimees rõhutas ka energiasäästuga reeglina kaasnevat keskkonnahoiuaspekti, kuna energia tootmine ja kasutamine on suhteliselt keskkonnavaenulik tegevus. Kallas selgitas, et energia all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui ka transpordiks vajalikke kütuseid ja energiasäästu kontekstis on oluline neid vaadata kogumis. Kallas andis ülevaate majanduskomisjonis toimunud aruteludest, millest võtsid osa vastavad eksperdid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonnast, ASist Eesti Energia, ASist Elering, Kredexist ja OÜst Energiasalv. Kuulati arvamusi energiasäästmise võimaluste kohta paljudes energiavaldkondades, aga ka energia salvestamiseks. Kallase sõnul selgus aruteludest, et inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on väga puudulik. „Säästa ei ole võimalik, kui ei teata, palju tegelikult kulutatakse. Alustada tuleb teadlikkuse tõstmisest,“ rõhutas Kallas. Samuti tuleb teadvustada, et energiasääst ühes valdkonnas toob reeglina kaasa energiavajaduse suurenemise teises valdkonnas. Kallase arvates on aga kogumis sellisel tegevusel oma mõte, kuna kogumis saab energiat tõhusamalt kasutada ja see toob kaasa säästu nii koguenergiatarbes, kui rahaliselt mõõtes. Kallas tõi valdkonniti välja, mida on energiasäästu valdkonnas võimalik ära teha. Ta peatus pikemalt nii inimeste teadlikkuse tõstmise võimalustel, energiasäästul soojusenergeetikas, elektroenergeetika säästuvõimalustel, aga ka transpordi energiakasutusel, tuues välja ka peamised soovitused energiasäästu suurendamiseks.
 
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Rainer Vakra, Toomas Tõniste, Urve Palo, Margus Hanson ja Kalle Palling.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (9 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega omakorda muudetakse nn kapitalinõuete direktiivi, ühinemise direktiivi, jagunemiste direktiivi ning piiriüleste ühinemiste direktiivi. Direktiivi eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Samad muudatused puudutavad ka piiriüleste ühinemiste direktiivi. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Seaduseelnõu näeb muudatused ette ka investeerimisfondide seaduses, kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ning väärtpaberituru seaduses. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside