Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Välisminister tõi oma kõnes välja Eesti peamised välispoliitilised eesmärgid käesoleval aastal: kaitsta Eesti julgeolekuhuve NATO Chicago tippkohtumisel, panustada Euroopa majandus- ja võlakriisi lahendamisse, toetada Eesti ettevõtjaid maailmas ning sellega seonduvalt arendada edasi Eesti välisesinduste võrku. Paet rõhutas Eesti kaitsekulutuste osatähtsust: 2012. aastal on need 2% sisemajanduse kogutoodangust ning tuleb tagada, et kahe protsendi nõue püsiks ka edaspidi NATO peamiste eesmärkide seas. Ta lisas: „Ei tohi unustada, et on palju riike väljaspool NATOt, kes kasvatavad kaitsekulutusi. Nii on näiteks lähiregioonis murettekitav Kaliningradi jätkuv militariseerimine aga ka relvajõudude suurendamine Leningradi ja Pihkva oblastis.“

Välisminister märkis, et kasvava tähtsusega on arengukoostöö Afganistaniga, mistõttu jätkatakse Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiu küsimuste juhtimise ning meditsiinitöötajate õppekeskuse käivitamisega. Kabulis keskendutakse haridusele ja headele valitsemistavadele. Samuti jätkatakse panustamist NATO väljaõppemissiooni ja Euroopa Liidu politseimissiooni. „Oluline julgeolekupoliitiline valdkond, milles Eesti on ja jääb aktiivseks, on küberturvalisus,“ rõhutas Paet. Eelmisel aastal jätkus tegevus liitlaste kaasamisel Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse kompetentsikeskusesse: liitusid USA ja Poola, ning loodetavasti teevad peatselt sedasama Holland ja Türgi. Paet rääkis lähemalt panustamisest Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaarengusse, Euroopa võlakriisi lahendamisse, Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimisesse. Olulisena märkis ta ka Põhja-Balti ning Läänemere regiooni koostööd. „Eesti üks peamisi prioriteete Euroopa Liidus on Läänemere strateegia. Et strateegia elluviimine oleks toetatud ka vajalike finantsvahenditega, loodame Taani eesistumise ajal uuendada LMS tegevuskava. Samuti töötame selle nimel, et uued LMS rahastamispõhimõtted kinnistuksid EL järgmises eelarveraamistikus,“ ütles Paet.

Eesti ja Venemaa suhetes oli ministri sõnul kesksel kohal lepinguliste suhete täiendamine. 2011. aastal kirjutati alla pensionilepingule ja tagasivõtulepingu rakendusprotokollile, muudeti piiri läbilaskepunktide kokkulepet. Arengukoostööga, mis näitab riigi globaalset vastutust, seonduvalt soovitakse aastaks 2015 tõsta ametliku arengukoostöö osa riigieelarves vähemalt 0,17%-ni SKT-st. Üha enam on Eesti arengukoostöö panus seotud e-riigi teenuste tutvustamise ja partnerriikide toetamisega selle valdkonna arendamisel.

Rääkides Eesti tegevusest Aasia suunal, tunnustas Paet Riigikogu Aasia- strateegiat, kus oluline roll on eeloleval Aasia arutelul. Ministri väitel on Aasia piirkond oluline nii tuleviku majandus- kui ka julgeolekuhuvisid silmas pidades.

Lõpetuseks peatus välisminister veel äri- ja välismajandussuhete ning kultuuridiplomaatia tähtsusel.

Riigikogu väliskomisjoni esimees andis ülevaate Eestit mõjutavatest arengutest maailmas, eriti Hiina võimalikust tõusmisest maailma suurimaks majanduseks juba aastal 2016. „Mitte üksnes Hiina, vaid kogu Aasia piirkonna kiire esiletõus maailmamajanduses ja –poliitikas on peamine põhjus, miks Riigikogu väliskomisjon on oma tegevuses sedavõrd palju tähelepanu pühendanud nimetatud regioonile,“ ütles Mihkelson. Komisjoni esimehe sõnul keskendub väliskomisjoni koostatav raport perioodile kuni aastani 2025. See võimaldab korraga tajuda suuremaid trende Aasia sajandi kujunemisel ning samas kaardistada lühemaajalisi tegevusi, mida Eesti valitsus võiks või peaks tegema, et maailma ühe potentsiaalsema kasvupiirkonna väljakutseid paremini rakendada Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisse. Mihkelson: „Väliskomisjon kavatseb oma raporti valmis saada veel käesoleva istungjärgu jooksul ning korraldada selle põhjal kevadel Riigikogu täiskogul Aasia teemalise arutelu.“

Mihkelsoni arvates aga asub Euroopa lähiaja suurim väljakutse hoopis idas. „Ja selleks ei ole muu kui Venemaa püsiv ambitsioon tõmmata selge piir Euroopa Liidu ja eriti NATO võimalikule itta laienemisele. Samal ajal üritatakse väsimatult ligemale pääseda mõlema organisatsiooni otsuste mõjutamisele,“ lisas Mihkelson. Ettekandes viidatud arengud kui ka teised muudatused Läänemere julgeolekukeskkonnas on põhjuseks, miks Riigikogu väliskomisjon on käimasoleval aastal kavandamas teemakohaseid kuulamisi ning tellimas vastavasisulist analüüsi. Komisjoni eesmärgiks on paremini mõtestada eeloleva kümnendi suurimad väljakutsed regiooni julgeolekupildis ning vajadusel anda valitsusele ka omapoolsed soovitused. Koostöös riigikaitsekomisjoniga analüüsitakse aasta teisel poolel, kuidas Vabariigi Valitsus on täitnud julgeolekupoliitika alustes sätestatut. Mihkelson rääkis, et julgeolekuteemat kavatsetakse laiemalt arutada ka erinevatel regionaalsetel parlamentaarsetel foorumitel, sealhulgas nii Balti koostöö kui NB8 tasandil. Muuhulgas korraldab Riigikogu sellel kevadel Põhjala ja Balti riikide väliskomisjoni esimeeste traditsioonilise kohtumise.

Ta rõhutas Eesti kui väikeriigi võimalikult sihipärast ja läbimõeldud välisesindatuse vajalikkust. „Just sellel eesmärgil tegi Riigikogu väliskomisjon eelmisel nädalal teatavaks oma järeldused ja soovitused Vabariigi Valitsusele seoses Eesti esindatusega maailmas ja meie välisesinduste võrgustiku arendamisega. Oma seisukohtade kujundamiseks viis komisjon läbi 21 kuulamist ning tellis Eesti Välispoliitika Instituudilt teemakohase analüüsi. Komisjoni lõppotsus oli konsensuslik,“ ütles Mihkelson. Väliskomisjon tunnustas Vabariigi Valitsust tema senises tegevuses, kuid kutsus samas üles piiratud ressursside, uute väljakutsete ning avaramate esindusvõimaluste tingimustes põhjalikult analüüsima Eesti välisesinduste paigutumist ja sisulist tegevust lähtuvalt meie lühema- ja pikemaajalistest välispoliitilistest ja välismajanduspoliitilistest eesmärkidest. Võttes arvesse olemasolevate vahendite optimeerimise vajadust, soovitas väliskomisjon lähiajal kaaluda saatkondade arvu vähendamist Euroopas. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata Eesti tutvustamisele maailmas mõtestatult integreeritud tegevuste kaudu. Selle ühe hoovana näeb komisjon avaliku diplomaatia potentsiaali paremat rakendamist. Samuti sisaldub komisjoni soovitustes, et Vabariigi Valitsus peaks kaasajastama Eesti diasporaa poliitikat, et paremini kasutada olemasolevaid vahendeid võõrsil elavate eestlaste sidemete hoidmiseks kodumaaga. Lõpetuseks rääkis Mihkelson Riigikogu välisdelegatsioonide tööst. Ta lubas, et Riigikogu väliskomisjon keskendub ka eeloleva aasta jooksul parlamentaarse diplomaatia edendamisele ning meie sisemiste ressursside paremale kasutamisele.

Mõlemad ettekandjad rõhutasid tänavuse suursündmusena Eestis toimuvat NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumist, millest võtavad osa 28 riiki ja 14 partnerit ning kus tuleb arutusele NATO tulevikuareng. See on Eestile hea võimalus käsitleda meile olulisi kaitsealaseid teemasid.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Andres Herkel, Sven Mikser, Raivo Järvi ja Imre Sooäär.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside