Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena üldhariduse jätkusuutlikkuse teemat, peaettekandjana esines haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Ministri sõnul on alushariduse teemat välja jättes Eesti hariduskorraldus kohati eklektiline ja vastutuse jaotus erinevate partnerite vahel ei rahulda ei Eesti kooli ega Eesti ühiskonda. Aaviksoo tõi välja, et hariduse ja ka selle rahastamise peavad tagama riik ja kohalik omavalitsus.

„Üheks keskseks küsimuseks on eelseisval haridusseadustiku ümbervaatamisel selle küsimuse lahendamine, kellele jagub täiel määral vastutus üldhariduse tagamise eest. Esimene samm selles suunas on tehtud, hädavajalik samm. Riik on võtnud endale esmakordselt seadusel tugineva kohustuse pidada üleval riigigümnaasiume. Olen veendunud, et peame selles suunas edasi liikuma,“ rääkis Aaviksoo.

Minister lükkas tagasi arvamuse, mille järgi oleks riigi panus üldharidusse kahanenud. „See ei vasta tõele. Veel 2006. aastal oli riigi ja kohalike omavalitsuste panus 50:50 ehk iga kroon või euro, mis andis riik, oli kaetud samasuguse summaga kohaliku omavalitsuse poolt. Aastaks 2012 oli see suhe 56:44 ja viies suuremas linnas 63 osa riigi ja 37 osa kohaliku omavalitsuse poolt. Rõhutan, et need on Eesti rikkaimad omavalitsused, kelle panus on kahetsusväärselt kõige väiksem. See probleem vajab adresseerimist ja lahendamist,“ ütles Aaviksoo.

Minister tõi ka välja koolidevahelise erinevuse, mis tema sõnul on suurim eelkõige just Tallinnas. „Kõige suurem hariduslik kihistumine on jällegi siinsamas Tallinnas, aga ka Kohtla-Järvel ja Narvas,“ ütles Aaviksoo ja täpsustas, et Eestis on koole, mille vaheline erinevus vastab enam-vähem viiele aastale õpingutele ja see on lubamatu lõhe.

Aaviksoo puudutas veel Riigikogu ees kõneledes täienduskoolitussüsteemi, koolihoonete ülalpidamist, õppekava ja õpetajate palkade temaatikat. Minister ütles, et 6–7 protsenti rahvuslikust koguproduktist läbi avaliku sektori haridusele ei ole väike kulutus ja seda taset säilitades ning struktuursete ümberkorraldusi tehes on võimalik õpetajate palka järgmisel aastal ja edaspidi tõsta.

Pärast Jaak Aaviksoo vastuseid Riigikogu liikmetele tegi ettekande Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse liige ja Viljandimaa Haridustöötajate Liidu juht Kaja Land. Ta tõi välja probleemid õpetajate töö tasustamise ja töökorraldusega. Esindades Eesti Haridustöötajate Liidu seisukohti ütles Land, et liit on vastu riikliku tunnikoormuse normatiivide kaotamisele ja õpetajatele üleriigiliselt ühe töötasu alammäära kehtestamisele, samuti tõi ta välja seaduste rakendamisel esinenud vasturääkivusi.

Kolmandana kõneles Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Vello Jõgisoo, kes tõi põhiküsimusena välja, kuidas riigieelarve kohalike omavalitsuste haridustoetust jagada. Liidu seisukohti esindades ütles Jõgisoo, et kohaliku omavalitsuse ülesande täitmise suutlikkus ei või sattuda ebaproportsionaalselt suurde sõltuvusse valitsuse otsustest. Tema sõnul on probleemideks ka piirkondade erivajaduste ja koduläheduse printsiibiga arvestamine.

Viimasena osales arutelul ettekandjana Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, kes tõi kolme peamise teemana välja õpetajatega, koolivõrgu korrastamisega ja üldhariduse rahastamisega seonduvad küsimused. Reps kõneles õpetajate reaalpalga kasvust, nende tunnikoormusest, koolivõrgust ja rahastuse mudelist.

„Mis puudutab muudatusi ja reforme, siis  viimase poole aasta jooksul on sellel olnud ju väga selge positiivne mõju,“ ütles Reps küsimustele vastates. „See positiivne mõju on see, et tõenäoliselt – ja ma loodan siiralt – et ühiskonnas ei ole enam mitte kedagi, kes ei mõistaks, et hariduses toimuv on väga oluline ja õpetajate palkade teema ei ole enam poliitiline, vaid ka sisuline diskussiooni objekt,“ jätkas Reps.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riigikogu liikmed Jaak Allik, Urmas Klaas, Tarmo Tamm ja Andrus Saare.

Riigikogu täiskogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise ja võttis vastu ühe otsuse.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (474 SE). Eelnõuga tagatakse valdkonna täpsem reguleeritus, et hankijatel oleks võimalik efektiivsemalt kasutada seadusega ette nähtud dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu instituute. Kõrvaldatakse mitmetimõistetavusi ja täpsustatakse vaidlustuse esitamise tähtaja regulatsiooni.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE). Eelnõu peamine eesmärk on tagada kindlustusandjate juhtimissüsteemi tõhus toimimine.

Teise lugemise läbis samuti valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (509 SE). Eelnõu tuleneb Euroopa Liidu (EL) direktiivist ja sätestab miinimumnõuded, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu.

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE) teine lugemine. Eelnõule esitati kokku 41 muudatusettepanekut. Komisjon toetas kõiki peale ühe Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku. Uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 19. detsember.

Riigikogu võttis vastu Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2013.–2015. aasta tegevuse kontrollimiseks” (535 OE). Otsusega nimetati Riigikontrolli  2013.-2015. aasta tegevuse kontrollijaks Grant Thornton Rimess OÜ. Otsuse poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud.

Esimese lugemise läbis Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (534 OE). Otsus näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Aadu Musta asemel Enn Eesmaa ja tema asendusliikmeks Priit Toobal. Muudatusettepanekute tähtaeg on teise lugemise eel 17. detsember. 

Riigikogu pikendas istungi aega kella 13:00-st 14:00-ni ning istung jäi pooleli tööaja lõppemise tõttu viimase päevakorra punkti juures, milleks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” (540 OE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm

 

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside