Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu seaduse ja otsuse: 

72 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seadus (458 SE), mis lubab mittekodanikest noori Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeteks. Kaitseliidu noorliikmeks võivad olla 7-18-aastased Eesti kodanikud ja samaealised Eestis alaliselt elavad noored. Seejuures noorliige, kes ei ole Eesti kodanik, võib kuuluda vaid noorteorganisatsioonide koosseisu.           

70 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Laari esitatud Riigikogu otsus “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” (593 OE) ), millega nimetati  Eesti Panga nõukogusse Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane. Ettepaneku esitas tulenevalt Eesti Panga seadusest Eesti Panga nõukogu esimees. 

Siseminister Ken-Marti Vaher tegi ettekande “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015”. 2013. aasta täitmise aruande kohta. 

Vaher selgitas, et 2011. aastal seati oma tegevusele prioriteedid siseturvalisuse juurteni ulatumiseks. „Seadsime eesmärgiks aidata igal sammul kaasa, et meie elukeskkond oleks ohutum, turvalisem ja sõbralikum,“ ütles Vaher. Ta rõhutas, et möödunud aastal oli siseturvalisuse tähelepanu suunatud Eesti inimeste turvatunde suurendamisse, seda eelkõige läbi ennetuse, inimelude säästmise ja siseturvalisuse töötajate motivatsiooni tõusu. 

Vaher andis ülevaate ennetuspoliitikast ja õnnetussurmade vähendamisest. 2013. aastal oli õnnetussurmade, st liiklus-, tule- ja uppumissurmade arv väikseim pärast Eesti taasiseseisvumist. Hukkus 184 inimest ehk 6% võrra vähem kui aasta varem. Ligi 20 aastaga oleme ühisel jõupingutusel hukkunute arvu vähendanud enam kui neli korda, säästes pea 600 inimese elu. Tules hukkunuid oli samuti 2013. aastal rekordiliselt vähe – 47. See on seitsme inimese võrra vähem kui aastal 2012 ning kolm ja pool korda vähem kui 2006. aastal. Jõudsalt on vähenenud eluhoonete tulekahjude arv, mis langes mullu 892-ni, olles veel üle-eelmisel aastal üle 1000-nde. Jätkuvalt on aga probleemiks hooletu ümberkäimine lahtise tulega, mis põhjustas pooled tulekahjudest. „Seetõttu on selge, et peame jätkama tuleohutusalase ennetustööga, toonitas siseminister. 

Vaher märkis, et kahe aasta eest keskkriminaalpolitseisse loodud korruptsioonikuritegude büroo töö tulemusel on paranenud kuritegude avastamine ja ka korruptiivse tulu arestimine nendes kuritegudes, mis on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. 2012. aastaga võrreldes tõusis korruptsioonikuritegude büroost prokuratuuri saadetud menetluste arv 80-st 293-ni. Arestitud on vara ligi 0,3 miljoni euro ulatuses. „Mullused suuremad korruptsiooniriskid olid seotud ametiisikute rahaliste vahendite kasutamisega, järelevalvealase tegevusega ja ka huvide konfliktiga,“ ütles Vaher.  

Kõneldes elupäästevõimekuse tugevdamisest, märkis Vaher, et Eesti päästevõimekus saavutas 2013. aastal vabanemisjärgse parima taseme. „Õnnetuses saab inimelusid päästa ainult täiskoosseisuline, vähemalt kolme päästjaga meeskond, kes suudab tulekahju korral teha suitsu sukeldumist, päästa inimene veekogust või vabastada kannatanu sõidukist. 2012. aastal läbiviidud päästekomandode reformiga suurendasime elupäästevõimekuse komandode arvu 41-lt 66-le, rohkem kui 120 000 inimest saab elupäästeteenust selle võrra enam,“ iseloomustas olukorda Vaher. Ta lisas, et eelmisel aastal võeti kasutusele ka innovaatilised lahendused inimeste elude päästmiseks. Need on termokaamerad, mille abil suudavad päästjad suitsusest ruumist kannatanu leida varasemast kümme korda kiiremini. 2013. aasta lõpuks oli termokaamera 32 komandos ja sellel aastal tõuseb see arv veelgi. Eelmisel aastal päästeti tulekahjudest ligi 170 inimest, veeõnnetustest 33 inimest. Inimelude päästmisel on olulisel kohal päästekomando kiire kohalejõudmine ja oskuslik tegutsemine sündmuskohal. 

Vaher pidas oluliseks vabatahtlike kaasamist turvalisusse. „On selge, et vabatahtlike kaasamine on pikkade traditsioonidega ja meie eesmärk on kogukondade kaasamist ja vabatahtlust märksa enam ühiskonnas esile tuua,“ rõhutas Vaher. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Anvelt ja Peeter Võsa

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) teise lugemise. Eelnõu kohaselt tuleb sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtuda lisaks ühistranspordiseadusele ka Euroopa Liidu vastavast määrusest, mis käsitleb bussisõitjate õigusi. See määrus puudutab vaid rahvusvahelisi liine. Väiksema vahemaa ja seega ka riigisiseste liinide puhul kohaldatavad sätted reguleerivad eelkõige puudega isikutega seonduvat, aga ka teabe saamist ja kaebuste lahendamist.           

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) loob uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku. Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised. Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise eesmärk oli süstematiseerida ja korrastada mõlemat õigusharu puudutavat normistikku ning teha ettepanekud olukorra korrastamiseks või uute normide sõnastamiseks. Eelnõu karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimusi, suurendades seejuures halduskoormust. Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid. Kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut.           

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõuga (571 SE) kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised. Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtaeg 3 aastat.           

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) esimene lugemine on homme tänase istungi tööaja lõppemise tõttu. 

Istungi stenogra
mm
 

Riigikogu pressiteenistus 

 

 

           

 

Tagasiside