Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänase kolmapäevase istungi keskne teema oli valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) teine lugemine. 

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester tegi kõigepealt ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest. Ta ütles, et tähtajaks 30. oktoobriks esitati eelnõule 403 muudatusettepanekut, millest kaks võeti hiljem tagasi. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku. See koosneb suures osas mitmete ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest, teksti täpsustamisest ja § 17 lisamisest, mille sisuks on Riigi Kinnisvara ASile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine. 

Sester märkis, et esitatud muudatusettepanekutele, mis tingivad eelnõus ettenähtud tulude vähendamist, kulude suurendamist või ümberjaotamist, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused. Nendes on vajalik näidata ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. „Tulenevalt sellest, et need nõuded polnud täidetud, jättis komisjon Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Üks ettepanek leidis küll osalist toetust,“ ütles Sester. Ta andis ülevaate muudatusettepanekute sisust ja vastas enam kui nelja tunni jooksul esitatud küsimustele. 

Sester rõhutas järgmise aasta riigieelarve sotsiaalset suunitlust. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Nimelt moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele tuleva aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot. Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832 miljonit eurot ehk ligi 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist. 

Eelnõuga kavandatakse tuleva aasta riigieelarvesse tulusid 8 miljardit eurot, mida on 349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. 

Läbirääkimistel sõna võtnud Riigikogu liikmed analüüsisid eelarve eelnõu ja tõid välja oma seisukohad. Opositsioonierakondade saadikute kõned olid eelnõu suhtes meelestatud kriitiliselt. Keskne kõneaine oli seotud lastetoetuste tunduva suurendamise nõudmisega. Rahanduskomisjoni esimees selgitas, et tegelikult on muudetud lastetoetuste summasid ja täiendavalt toodud sisse vajaduspõhine lastetoetus. „Lastetoetuste mitmekordistamine ei saa olla tõhus mudel, et eraldame universaalselt kõigile ja kogu aeg. Ühiskonna käsutuses olevate ressursside piires on tähtis vaadata pigem vajaduspõhisust,“ ütles Sester. Ta arvas, et see süsteem toimib. 

Pärast läbirääkimisi algas muudatusettepanekute hääletamine. Kolmapäevase istungi lõpuks neljapäeva hommikul kella 9.44-ks jõuti hääletada 60 muudatusettepanekut. Toetust leidis rahanduskomisjoni enda algatatud ettepanek. Ülejäänud on jäänud toetuseta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on võtnud enne iga hääletust kümneminutilise vaheaja, mistõttu liigutakse edasi aeglases tempos. Hääletamine jätkub neljapäevasel istungil algusega kell 10. 

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus

13./14. november 2013

 

 

Tagasiside