Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas kolmapäevasel täiskogu istungil riigieelarvet ja Kaitseväe korraldust puudutavaid ettepanekuid ning otsustas katkestada riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise. Teise lugemise läbis kaks seaduseelnõu, esimese lugemise neli seaduseelnõu ning üks otsuse eelnõu.

Riigieelarve seaduse eelnõu arutelul vaadati läbi 60 muudatusettepanekut, millest 26 olid rahanduskomisjoni enda muudatused, mis leidsid ka täiskogus toetust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 34-st esitatud muudatusettepanekust leidsid osalist arvestamist seitse. Muudatustega täpsustati näiteks riigieelarvestrateegia Riigikogule esitamist, põhiseaduslike institutsioonide erisusi eelarve koostamisel ja stabiliseerimisreservi moodustamist ning tehti mitmeid eelnõu täpsustavaid ja korrastavaid parandusi.

Eelnõu menetlemisel on Riigikogu põhiseaduskomisjon viidanud muuhulgas Riigikogu rolli vähenemisele poliitikate kujundamises, samuti on Riigikontroll oma kirjas välja toonud riskid, mis vajavad Riigikogu põhimõttelist seisukohta lahenduste osas: muudatused strateegilise planeerimise korralduses, eelarve kasutamise sisukus, stabiliseerimisreservi juhtimine ning kohalike omavalitsuste rahastamine riigieelarvest.

Rahanduskomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati ja uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. jaanuar.

Strateegilise planeerimise osas on arutelu pooleli ning muudatusettepanekud esitab rahanduskomisjon teise lugemise jätkamise etapis. Kaalumisel on poliitika põhialuste kinnitamise sätestamine Riigikogus ja ettevalmistamisel on võimalikud muudatused Euroopa Keskpanga arvamusest lähtuvalt. Samuti jätkab rahanduskomisjon tegevust põhiseaduslike institutsioone, eelarve kasutamise aruande sisukust ja kohalike omavalitsuse üksuse riigieelarvest rahastamist puudutavate regulatsioonide täiendamisega.

Riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eelnõu sätestab eelarvevaldkonnale esitatavad nõuded ja kohustused ning määrab eelarvestamise mõisted ja põhimõtted. Eelnõu näeb ette riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu võtab siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta ning fikseerib Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE), millel on kaks eesmärki. Üks eesmärk on muuta Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, et luua Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Teine eesmärk on lahendada seaduse kaitseväeluure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Täiskogu arutas riigikaitsekomisjoni esitatud 35 muudatusettepanekut, mille hulgas lükkub seaduse jõustumise aeg 1. augustile 2014. aastal.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE). Eelnõu eesmärk on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu (500 SE). Eelnõu eesmärk on lahendada väärteomenetluses tõusetunud põhimõttelised probleemid, viies väärteomenetlusse läbivalt sisse muudatused, mis on vajalikud menetluse kiirendamiseks, tõhustamiseks ja menetlejate igapäevatöös ilmnenud probleemide lahendamiseks. Samuti soovitakse lähendada väärteomenetluses toimivaid reegleid kriminaalkohtumenetluse regulatsioonile, et ühtlustada kehtivate kohtumenetluste regulatsioone, eeskätt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses.

Seaduseelnõu Riigikogule tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on muuhulgas eelnõuga ette nähtud paindlikum rahatrahvi tasumise võimalus. „Teatavasti tuleb hetkel kehtiva seaduse kohaselt rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul ja pärast seda pööratakse nõue täitmisele. Nüüd on ettepanek rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega pikendada ja see võiks hakata sõltuma rahatrahvi suurusest. Kuni 100 trahviühiku suurune rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 30 päeva jooksul, kuni 200 ühiku suurune rahatrahv 60 päeva jooksul ja kuni 300 trahviühiku suurune rahatrahv hiljemalt 90 päeva jooksul, alates päevast, mil väärteootsus on jõustunud,“ rääkis justiitsminister ühest eelnõuga kavandatud muudatusest.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE). Muudatuste rakendamisega muutub töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise kord paindlikumaks ja lihtsamaks.  Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus on inimesel võimalik esitada kas elektroonselt töötukassa veebilehe kaudu või töötukassa kohalikus osakonnas.

Seaduseelnõu Riigikogule tutvustanud sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles, et juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid puudutava muudatuse tõttu võib töötuna arvel olevate isikute arv väheneda maksimaalselt 3000 inimese võrra ja puudega isiku hooldajaid puudutava muudatuse tõttu võib töötute arv tõusta maksimaalselt 2000 inimese võrra.

Läbirääkimistel võttis sõna Riigikogu liige Aivar Riisalu, kes tõi välja kriitika juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid puudutava muudatuse kohta.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv rahva tervise paremaks kaitseks. Ühtlustatakse ravimiohutuse järelevalve süsteemi ja müügiloa saanud ravimite riskijuhtimissüsteemi toimimise nõudeid. Täpsustatakse ravimiohutuse ohumärkide tuvastamise ning kiireloomuliste meetmete rakendamise reegleid.  Eelnõu viib kooskõlla Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides läbiviidava tegevuse ja otsustusprotsessi ravimiohutuse tagamisel.

Seaduseelnõu Riigikogule tutvustanud sotsiaalminister Taavi Rõivas selgitas, et kui kehtivas ravimiseaduses nõuab riik ravimi maaletoojalt ravimi turustamise lõpetamisest või ravimiga varustamise katkestamisest teatama, siis edaspidi peab ka vastavat otsust põhjendama. Käesoleva ajani ei ole Rõivase sõnul põhjendusi nõutud. „Samas ei ole välistatud ka olukord, kus müügiloa hoidja on katkestanud või lõpetanud ravimi turustamise seoses ravimiohutuse probleemidega, kuid põhjendamise nõude puudumise tõttu on probleem jäänud tähelepanuta,“ jätkas sotsiaalminister Rõivas.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE), millega ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenu
se osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Eelnõuga ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pikendamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi.

Seaduseelnõu Riigikogule tutvustanud sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles, et muudatusega saavad isikud kindlustuskaitse tähtajatu või üle ühekuulise tähtajaga võlaõigusliku lepinguga senise üle kolmekuulise tähtajaga lepingu asemel. Rõivas selgitas, et ebaregulaarse sissetulekuga inimestel piisab ravikindlustuskaitse saamiseks ühekuulise tähtajaga lepingust. „Samuti hakkab juhtimis- ja kontrollorganite liikmetele ja võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevatele isikutele kiiremini kehtima ravikindlustuskaitse, mis tekib samuti, seni on see kolm kuud olnud, nüüd tekib see 14-päevase ooteajaga,“ lisas minister. Muudatus toob kaasa ravikindlustatud isikute arvu suurenemise ja ravikindlustuse saamise tähtaja lühenemise.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020″ heakskiitmine” eelnõu (553 OE). Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk. Selleks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurida, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Riiklik kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Kultuuripoliitika põhialused vaatlevad kogu kultuuriruumi tema tervikahelas, alustades järelkasvust ja haridusest, professionaalidest ja kultuurivaldkonna spetsialistidest ning lõpetades harrastajate ja avalikkusega. Eelnõu seab omavahel tihedalt seotud teemad ühtseks tervikuks ja pakub välja lahendusi kultuurimaastiku tugevdamiseks järgnevatel aastatel. Kultuuripoliitika põhialused on aluseks kultuuripoliitiliste otsuste kujundamisel ja põhialuseid konkretiseerivate strateegiate ja tegevuskavade koostamisel.

Kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020 tutvustas Riigikogule kultuuriminister Urve Tiidus, läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Jaak Allik, Rein Lang ja Mailis Reps.

Istung lõppes kell 18:36.


Istungi stenogramm

 

Tagasiside