Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi rahanduspoliitikat. Ettekannetega esinesid rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga asepresident Märten Ross ning Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis oma ettekandes, et Euroopa Liidus on oodata eelmisel aastal alanud majanduskasvu jätkumist, mis ulatub 1,5 protsendini. Samas ta nentis, et kriisist väljumise tempo jätab paljudes riikides soovida, arvestades kriisi sügavust. Ligi arvates teeb arenenud riikide majandusolukorra problemaatiliseks kriisi ületamise eest makstud hind. Majanduskasvu taastumise kiirusel ja võla vähendamise jätkusuutlikkusel on omakorda otsene mõju finantssüsteemi ja pangandussektori usaldusväärsusele. „Eesti on väljunud kriisist struktuurselt tugevamana ning eelolevatele aastatele võime vaadata mõõduka optimismiga. Ekspordi, tööstustoodangu ja tootlikkuse kiire kasv algas eelmise aasta alguses ning jätkub ka 2011. Aastal. Eesti jooksevkonto on ülejäägis ning kaupade ja teenuste väljavedu ületab importi. See kinnitab ühiskonna ja majanduse soovi, tahet ja oskusi oma tegevust ümber korraldada ning toime tulla kiiresti muutuvates oludes. Lisaks tööstuse ning kaupade ja teenuste väljaveo kiirele kasvule suureneb 2011. a. jooksul ka sisenõudluse ehk investeeringute ja tarbimise osakaal majanduskasvus,“ kõneles minister. Ta rõhutas, et majandus- ja rahanduspoliitika peamine eesmärk on hoida riigi usaldusväärsust ka keerulistel aegadel ja luua eeldused majanduse kohanemiseks muutuvates oludes. Ainult niimoodi on võimalik tagada investorite usaldus, tootlike investeeringute jätkumine ja uute töökohtade loomine. „Riigirahanduse probleeme ei saa lükata järgmistele põlvedele, nendega tuleb tegeleda kohe,“ oli Ligi veendunud. Ministri sõnul alustati 2011. aastal poliitika planeerimise tsüklit uue ja tervikliku töökorraldusega. Ta informeeris, et eelmisel neljapäeval kiitis valitsus heaks rahandus- ja majanduspoliitika põhidokumendina riigieelarve strateegia aastateks 2011 kuni 2015. Eelarvestrateegial põhinevad ka valitsuse heakskiidu saanud Eesti stabiilsusprogramm ja Eesti konkurentsivõime kava, mille alusel hinnatakse Euroopa Liidu ja euroala poolt poliitikate vastavust Euroopa ühistele eesmärkidele. Ligi tõi järgmiste aastate eelarvepoliitikast välja neli põhimõtet: 1) valitsussektori eelarve viiakse ülejääki 2013. aastal ning ülejääk suureneb 1 protsendini SKPst 2015. aastaks; 2) kogu programmiperioodi jooksul hoitakse valitsussektori netovarade taset ehk likviidsed varad ületavad võlakoormust, 2015. aastast alates alustatakse varade ja kohustuste kasvatamist; 3) maksukoormus alaneb majanduslanguse eelsele tasemele ning eelkõige langevad tööjõuga seotud maksud (maksukoormust vähendavad nii kohustusliku kogumispensioni maksete taastumine 2012. aastaks kui ka kompensatsioonid maksetega jätkanuile, töö tasuvuse tõstmiseks langetab valitsus tulumaksu määra 20%ni ja vähendab töötuskindlustusmakse määrasid) ning 4) maksutulude suurenemine aastatel 2012 kuni 2015 keskmiselt 6 protsenti aastas (maksulaekumisi tõstab kiirenev majanduskasv ja kasvav tööhõive, lisaks sellele toetavad riigi tulusid ka äriühingute dividendid, lisanduv tubakaaktsiisi tõus 2013. aastal ning tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine).
Ligi viitas oma ettekandes ka Euroopa Liidu Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu poolt 2010. aastal ja 2011. aasta esimesel poolel kokku lepitud sammudele, nagu riigi rahanduspoliitika korrastamine, finantssektori puhastamine halbadest laenudest ja asetamine senisest tugevamatesse raamidesse, samuti struktuursete reformide läbiviimine, et suurendada konkurentsivõimet ning olla valmis pikema perspektiivi väljakutseteks nagu rahvastiku vananemine. Ligi: „Eesti majanduspoliitika on seejuures olnud mitte ainult esirinnas, vaid olulisel määral ennetanud kokkuleppeid Euroopa tasandil.“
 
Eesti Panga asepresident Märten Ross pööras oma ettekandes tähelepanu neljale teemale: euroala hinna- ja rahastabiilsusele; makromajanduse stabiilsusele Eestis; Euroopa eelarveraamistikule ning lühidalt ka finantsstabiilsusele.
 
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri väitel on rahanduskomisjoni huvi eelnevatel aastatel eelkõige keskendunud ülevaadetele eelarvestrateegiast ja konvergentsiprogrammist. Rahanduskomisjon algatas rahanduspoliitika arutelu eesmärgiga muuta see traditsiooniks nähes, et kevadel toimuvad arutelud keskenduksid laiemalt eelarvestrateegilistele dokumentidele. Sügisel toimuks vastavalt konkreetse aasta   riigieelarve menetlemine. Sesteri sõnul pidas komisjon oluliseks vajadust riigieelarvestrateegiat arutada ja läbirääkida mitte ainult rahanduskomisjonis, vaid Riigikogu täiskogus koos teiste rahanduspoliitikat puudutavate teemadega. Sellega antakse võimalus ettekannete, arvamuste ja küsimuste esitamiseks kõigile Riigikogu liikmetele eesmärgiga viia läbi kompaktse ja mitmeid olulisi teemasid käsitleva arutelu info ja probleemistik laiema üldsuse ette. Olulisimaks peab komisjon tervikpildi saamist riigi rahanduse hetkeseisust ja kavandatavatest muudatustest valdkonnas.
Sester andis ülevaate ka komisjonis rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajate osavõtul toimunud aruteludest. Rahanduskomisjoni esimees juhtis tähelepanu OECD Eesti kohta esitatud ülevaatele, kus tõstetakse esile Eesti tugevat eelarve positsiooni. Eesti pole kunagi olnud Euroopa Liidu ülemäärase defitsiidi menetluses ja võlg on madalaim OECD riikide seas. Samuti pidas ta oluliseks meelde tuletada Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) avalduses rõhutatud Eesti ees seisvat kolme suuremat proovikivi, mis tuleb kasvu säilitamiseks ületada. Need on: 1) eelarve konsolideerimise tagamine ja vastutsüklilise eelarvepoliitika kehtestamine, 2) majanduse taastumise rahastamine ja finantssektori vastupidavuse säilitamine ning 3) potentsiaalsete ressursside täielik kasutamine ja konkurentsivõime taastamine. Sester: „Kõik tänased ettekanded ja nende aluseks olevad materjalid on koostatud eesmärgiga tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ja tasakaalus eelarve.“
 
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Sõerd, Eiki Nestor, Jüri Ratas, Margus Tsahkna, Lembit Kaljuvee, Taavi Rõivas ja Tõnis Lukas.
 
Riigikogu lõpetas 3 põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu esimese lugemise.
 
1) Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (15 OE), mille kohaselt hakkavad komisjoni kuuluma Riigikogu liikmed Arto Aas, Annely Akkermann, Margus Hanson, Kajar Lember, Inara Luigas, Priit Sibul, Mihhail Stalnuhhin ning Neeme Suur.
 
2) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (16 OE), mille kohaselt hakkavad komisjoni kuuluma Riigikogu liikmed Peep Aru, Kalev Kallo, Väino Linde, Aadu Must, Heljo Pikhof, Marko Pomerants, Indrek Raudne ning Jaan Õunapuu.
 
3) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (17 OE), mille kohaselt hakkavad komisjoni kuuluma Riigikogu liikmed Rein Aidma, Andres Anvelt, Kalev Kotkas, Lauri Laasi, Meelis Mälberg, Erki Nool, Aivar Riisalu ning Andrus Saare.
                       
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside