Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (199 OE), millega nimetati erikomisjoni liikmeks Andres Herkel, kes vahetas välja Indrek Raudse. Komisjoni asendusliikmeks nimetati Andres Herkeli asemel Ülo Tulik.                       

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal“ arutelul tegid ettekanded sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna

Pevkuri sõnul alustas sotsiaalministeerium sel nädalal aktiivsena vananemise strateegia 2013–20 väljatöötamist. Loodava strateegia abil soovitakse tagada Eesti vanemaealistele erinevad võimalused aktiivsena vananemiseks ja väärikana elamiseks. Ministri hinnangul ootab kogu Eesti ühiskonda ees väljakutsete ületamine, et senisest veelgi paremini ära kasutada vanemaealiste ressurssi tööturul. Kuna rahvastiku vananemine toob vältimatult kaasa pensioniealiste inimeste arvu suurenemise, on eakate tööhõive soodustamine järjest olulisema tähtsusega. Et ka vanemas eas olla aktiivne, tuleb järjekindlalt tegeleda eneseharimisega. Pevkur pidas oluliseks eaka sotsiaalset sidusust. Selle mure leevendamiseks pidas ta oluliseks luua eakatele inimestele igakülgsed võimalused aktiivsena vananemiseks, enesetäienduseks, huvialadega tegelemiseks ning kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks. Minister märkis, et neid kõiki aspekte kavatsetakse käsitleda aktiivse vananemise strateegias. 

Leppiku sõnul on Euroopa tänavune tähelepanu pühendunud aktiivsena vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. See on seotud lootusega, et suurem aktiivsus kõrgema vanuseni koos pere ja põlvkondade solidaarsusega on need jõud, mis Euroopa ühiskonnad rahvastiku vananemisega seotud muutustest läbi veavad. Vananev ühiskond vajab põlvkondade solidaarsust nii, nagu ta vajab ka võimalikult paljude aktiivset panust vanusest sõltumata. Ta tunnistas, et solidaarsus assotsieerub meile ehk sageli hädade, abivajaduse, kriisidega. Kuid eeskätt viitab solidaarsuse mõiste neile seostele ja sidemetele, mis erinevaid ühiskonnakooslusi, inimkooslusi koos hoiavad. Leppik selgitas, et mida kindlamad on need seosed, seda tugevam on ka ühiskond ja seda hõlpsamini saadakse eri probleemide lahendamisega hakkama. Ta rõhutas, et ühiskonna huvides peab riik nägema vaeva, et neid sidemeid hoida ja tugevdada. Põlvkondade vaheline solidaarsus kätkeb sidemeid, kontakte, rolle, tööjaotust ja tulusiirdeid põlvkondade vahel nii perekonnasiseselt, kogukondades kui ka laiemal ühiskonnatasandil. See on küsimus erinevate põlvkondade panusest, ülesannetes ja rollist. Leppik selgitas, et Euroopa on seadnud eesmärgiks ehitada vanusesõbralikku ühiskonda, mis suudab kohanduda rahvastiku struktuuri muutustega. 

Tsahkna andis ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest. Ta märkis, et koosmeel erinevate põlvkondade vahel tekitaks sünergia ja annaks võimaluse ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Põlvkondadevahelise solidaarsuse teema teine pool on see, et kui oleme rääkinud palju eakatest, siis tegelikult peaksime rääkima ka noortest ja nende potentsiaali avanemisest, selgitas Tsahkna. Kui vaatame pikemas perspektiivis väljakutseid, mis Eesti riigil ja Euroopal on laiemalt, siis väljapakutud lahendused ei too päevapealt häid lõpptulemusi, vaid need on väga pika perspektiiviga. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Maret Maripuu, Viktor Vassiljev ja Heljo Pikhof. 

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside