Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mis on seotud Riigikogus menetletava uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega. Ettekannetega esinesid Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi

Mailis Reps keskendus oma ettekandes gümnaasiumi ja põhikooli lahutamisest tulenevatele kuludele, riskidele ja eesmärkidele. Repsi arvates tuleks erakondade vahel kokku leppida, milline on gümnaasiumihariduse eesmärk. Tema sõnul on see oluliselt laiem, kui lihtsalt ülikooliks ettevalmistumine. Repsi sõnul ei saa gümnaasiumide kvaliteedi hindajaks või aluseks olla ainult riigieksamite tulemused või koolitustellimuse kohad ülikoolides. Repsi ütles, et Keskerakonna arusaam käsitleb haridusreformi kui hariduse andmise kvaliteedi tõsist muutumist. Kvaliteedi muutus peab puudutama kolme komponenti – õpetajaid, õppekeskkonda ja hariduse sisu, mida planeeritav reform Repsi arvates ei taga. Ta tegi ettepaneku arvestada omavalitsuste erisust ning jätta põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisel erinevaid võimalusi, kuna koolide mudelid on väga erinevad. Reps rõhutas, et seadusemuudatuste aluseks peaks olema kvaliteet, mitte laste arv, mistõttu tuleks luua akrediteerimissüsteem ehk haridusministeerium peaks otsustama koolide tuleviku üle sisu järgi, mitte arvutuste järgi.
 
Jüri Võigemast käsitles uue seaduse kontseptsiooni valguses kohalikele omavalitsustele tekkida võivaid probleeme ning Toomas Kruusimägi tõi esile seaduse rakendamisest tulenevaid võimalikke probleeme koolides.
 
Riigikogu võttis vastu neli seadust:
 
73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (531 SE). Seoses perekonnaseisutoimingute seaduse vastuvõtmisega täiendatakse nimeseadust normidega, mis on vajalikud üleminekul perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile. Nimeseadusesse lisati paragrahvid, mis sätestavad isikunime kasutamise, nimekande, põlvnemisel lapsele uue perekonnanime andmise ning isiku soovil uue perekonnanime andmise. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.
 
74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse, reklaamiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (572 SE), mis ajakohastab lõhkematerjaliseaduse regulatsiooni tulenevalt pürotehniliste toodete turule laskmist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmisega.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus (603 SE), mis sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teenuste kohta siseturul rakendamiseks vajalikud reeglid tagamaks Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi isikute asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust Eestis.
 
79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (608 SE). Olulisemaks muudatuseks on toidujärelevalve toimingute rahastamise uute põhimõtete sätestamine. Senise riigilõivu asemel kehtestatakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu. Toidujärelevalve tasu kohaldatakse veterinaarkorralduse seaduses nimetamata ehk mitteloomse toiduga seotud ning jaekaubandusettevõttes tehtavate järelevalvetoimingute suhtes.
 
Istung lõppes kell 13.57.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside