Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Maaelu arengu aruanne” arutelu. Ettekanded tegid Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva

Värniku sõnul tuleks Eestis tervikuna maaelus tagada olukord, et piirkond oleks atraktiivne nii elukeskkonnana kui ka tööpaigana. Ta selgitas, et erinevatel piirkondadel on erinevad arengueeldused, üldine eesmärk peaks olema maalise eluviisi jätkumine ja inimeste keskustesse koondumise pidurdamine. Maaelu arengu riiklikul suunamisel tuleks pöörata enam tähelepanu erinevate piirkondade arenguvajadustele. Värnik ütles, et maaelu areng on olulise tähtsusega mitte ainult maale vaid ka linnale. Maaelu arengu toetamiseks on peale maaelu arengukava toetusmeetmete vajalik integreerida ka teisi finantsallikaid ja programme. Eesti maaelu arengu kontekstis on mõistlik arendada mitmekesist ettevõtlust. Ühe valdkonna eelisarendamine ei ole pikas perspektiivis otstarbekas. Et Eestis elu maal jätkuks peab oluliselt rohkem tegema valikuid, mis muudaksid elamise maal kättesaadavaks ja soovituks. 

Seeder märkis, et tänaseks on Eesti põllumajandus jõudnud oma arengus uude etappi, mida iseloomustab kiire tööstusliku põllumajanduse ehk suurtootmise areng ning polariseerumine suur- ja väiketootjateks. Eesti põllumajanduse potentsiaali iseloomustab asjaolu, et näiteks 2010. aastal moodustas põllumajandus 2% sisemajanduse kogutoodangust, aga peaaegu 10% kogu kaupade ekspordist. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ning tänu ühise põllumajanduspoliitika toetustele iseloomustab Eesti põllumajandust kiire tehnoloogiline areng ja sööti jäänud maade ülesharimine. Need on positiivsed arengud. Kõige selle tulemusena on oluliselt kasvanud Eesti põllumajanduse efektiivsus ja toodangu kvaliteet, aga kiiresti ja kordades on vähenenud põllumajandustootjate ning põllumajanduses töötavate inimeste arv. 20 aastaga on Eesti põllumajanduses vähenenud hõivatute arv üle seitsme korra ehk enam kui 110 000 töökoha. Seeder märkis Eesti maaelu kõige suurema probleemina töökohtade loomist. Minister rõhutas, et tegelikult vajame üha enam maakondadele, sh maakonnalinnadele suunatud terviklikku poliitikat. Seederi hinnangul ei lahenda haldusreform kõiki maaelu probleeme, aga oluliseks eelduseks probleemide lahendamisele ja jõukohasele valitsemisele on see kindlasti. 

Kõva käsitles maaelu mõjutavaid tegureid. Ta peatus kõigepealt Euroopa ühtsel põllumajanduspoliitikal. Eesti põllumeestele on vaja saavutada võrdsemad võimalused võrreldes naabritega Euroopas ühtse pindalatoetuse summade juures, et meie põllumeestele makstavad toetused oleksid 90% Euroopa keskmisest. Euroopa Komisjoni pakutud tempo, et jõuame selleni aastaks 2028, on meie arvates ilmselgelt väga aeglane ja loid, toonitas Kõva. Tema sõnul peame sinna jõudma oluliselt varem, juba eelseisva finantsperspektiivi jooksul. Ühtne pindalatoetus on oluline tegur või kapital, mis mõjutab oluliselt meie maaelu. Loomulikult on väga tähtis maapiirkonna arengus ka olme ja taristu, sest madalama palga peab kompenseerima elukeskkonna kvaliteet ja korraldus. Loomulikult on riigi kõrval väga oluline roll täita ka kohalikel omavalitsustel, märkis Kõva. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Kotkas, Aivar Kokk, Heimar Lenk ja Andre Sepp. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus

 

 

 

Tagasiside