Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena võitlust laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar, Lastekaitseliidu president Katrin Saks ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof.

Dagmar Kutsar alustas oma ettekannet vaesuse tähenduse seletamisega, mida käsitletakse nii ühiskonnast kui indiviidist lähtuvalt. „See tähendab ühte ja sama –  ühiskonnas elavad indiviidid on jäetud ilma selles ühiskonnas normaalseks peetavast elustiilist ja võimalustest seda arendada,” selgitas Kutsar. Professori sõnul võib laps sündida vaesesse perekonda, kuid ta sünnib rikkana täis arengupotentsiaale. Täiskasvanutel on kohustus võtta vastutus nende potentsiaalide väljaarendamise ees ning selle ees, et lapsel oleks ühiskonnas hea elada. Lapse vaesus kujuneb tavaliselt leibkonna kontekstis (üksikvanema pere, lasterikas pere, pereliikme krooniline haigus, töötus), aga ka laiema sotsiaalse keskkonna kontekstis (riigi majanduslik seis). Toetudes uuringule märkis Kutsar, et mitmed kulutused lapsele ületavad täiskasvanu keskmisi kulutusi ning lastele mõeldud kulutuste erinevus ülemise ja alumise tulugrupi vahel on kahekordne. Kulutused harrastustele ja garderoobikaupadele erinevad aga üle 3 korra. 2007. aasta andmetel elab absoluutses vaesuses 9,4 % ehk umbes 20000 last, vaesusriskis ligi 5,7 % lastest. Võrreldes täiskasvanutega kannatavad lapsed keskkonnatingimuste halvenemise korral suhteliselt rohkem. „Lapse vaesus on mõjutatud sotsiaalpoliitiliste otsuste poolt. See on kõigepealt ühiskonnapoolse abi efektiivsus ja sihitus, s.o toetused ja teenused ja kuivõrd need jõuavad lapseni. Sellise laiema poliitilise kontekstina mängib siin omakorda kaasa solidaarsus erinevate poliitiliste huvigruppide vahel,” rääkis Kutsar. Ta lisas, et riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja täiendav maksuvabatulu laste arvu järgi, on toiminud suhteliselt hästi, see on vähendanud aastatel 2000–2007 suhtelisest vaesuspiirist allpool elavate laste osakaalu kuskil kolmandiku võrra ning puudutanud umbes 20 tuhandet last. Kõige suurem mõju on olnud siin paljulapselistele peredele. Kutsari sõnul on Eesti jaoks probleemiks töötu vanemaga pered ning siirete mõju vaesuse leevendamisele on Euroopa Liidu keskmisest madalam. „Töökaotus viib vaesusriski, kuid pikaajaline töötus hoiab püsivaesuses. Asjalik on mõelda poliitiliste meetmete komplekside peale: aktiivsed tööturumeetmed, töövõimaluste loomine, perepoliitika ja hoolekandepoliitika koos,” soovitas Kutsar.
 
Katrin Saks osutas, et 1990. aastate lõpus välja töötatud vaesuse leevendamise programm jäi ametlikult tunnustamata ja rakendamata, kuna usuti, et vaesuse kaotab ülikiire majanduskasv. Ta kordas väidet, et ühiskondade suurenev materiaalne heaolu ei vähenda riske, vaid suurendab neid. Saks tõi näitena USA-s tehtud uuringu, mis näitab, et laste vaesuse maksumus riigi jaoks on minimaalselt 4% SKTst. Vaestest peredest pärit laste väiksem tootlikkuse ja ühiskondliku panuse maksumus – 1,3%, kuritegevuse kõrgem hind – 1,3%, tervisekulude kasv, kehvem tervis jne. Saks rõhus toimetulekutoetuse piiri tõstmise ja selle arvestamise muutmise vajadusele. Ta märkis, et Lastekaitseliit toetab universaaltoetuste süsteemi riigi tasandil ning andis ülevaate Liidu tegevusest laste vaesusega võitlemisel.
 
Heljo Pikhof rääkis elanikkonna kihistumisest tulenevatest probleemidest, samuti töötusest ja omavalitsuste kahanevast võimekusest abistada lastega peresid. Pikhofi arvates tuleb meil pöörata rohkem tähelepanu lastele suunatud soodustustele ja tasuta teenustele. Veel leidis ta, et tuleks muuta töölepinguseadust, tõsta töötuskindlustushüvitist ning laiendada hüvitise saajate ringi. Pikhof tegi ettepaneku luua Lastekaitse Liidu ja Töötukassa ühine sihtkapital, kuhu saaksid maksuvabalt annetusi teha nii ettevõtted kui eraisikud.
 
Sõnavõttudega esinesid Mai Treial, Marek Strandberg, Mailis Reps, Liisa-Ly Pakosta, Eiki Nestor, Tatjana Muravjova, Marika Tuus, Olga Sõtnik, Urmas Reinsalu ja Kadri Simson.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutusse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Seadust soovitakse täiendada lõikega, mis käsitleb enne seaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute pikendamise erisusi. Seaduse vastuvõtmisel tekib kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingu tähtaja lõppedes võimalus seda veel viieks aastaks pikendada, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse teisipäeval, 13. aprillil.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside