Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutusel Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine ja osalusdemokraatia. Ettekannetega esinesid vabaühenduste esindajana Tarmo Jüristo, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Tarmo Jüristo peatus institutsionaalse poliitika usaldusväärsusel ning tänase poliitilise korra legitiimsusel ja väljavaadetel. Refereerides Tallinna Ülikooli kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse poolt avaldatud uuringut Eesti elanikkonna kodanikuühiskonda puutuvatest väärtustest ja käitumismustritest, ütles Jüristo, et tänase, 2012. aasta Eesti ühiskonna väärtused on selgelt orienteeritud pigem kaasava ja osaleva ühiskonna ning poliitika poole. Uuringu kohaselt kaldus ligemale 2/3 vastajatest eelistama osalusdemokraatlikke hoiakuid ning umbes neljandik Eesti elanikkonnast teeb seda järjepidevalt, mis lubab rääkida osalusdemokraatlikust orientatsioonist. Erinevate esindusdemokraatlike hoiakutega nõustujaid olid vastanute hulgas kokku kõigest 3%. Käitumismustrite poolel on pilt selles osas märksa tagasihoidlikum. Jüristo arvates on Eestis väga sügavalt juurdunud kahetsusväärselt kitsas arusaam poliitikast. „See arusaam näeb poliitikat kui võimuvertikaali või -püramiidi, mille alumises otsas on kodanikkond ning ülemises peaminister ja president. Selliselt nähtuna on vabakond justkui poliitika lasteaed, mis paremal juhul on sisendiks päris poliitikale, mis aga ise kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid langetada ei suuda ega saa,“ nentis Jüristo. Ta jätkas: „Eestis on kodanikuühiskonna ja avaliku võimu suhetes paljud asjad üsna hästi ja seda mitte ainult rahvusvahelises võrdluses, kus me selles osas sageli kiita saame. Üheks tunnistuseks sellele on muuhulgas ka tõsiasi, et mina täna siin seisan ja kõnelen.“ Ettekandja arvates ei ole kodanikuaktiivsuse osas probleem tänases Eestis mitte selles, et inimesed ei tahaks ühiskonna asjades kaasa rääkida ja neis osaleda või selles, et nad ei hooliks, vaid probleem on võimalustes – kui mitmel erineval moel on meil kodanikena võimalik kaasa rääkida ja osaleda? Ettekande lõpus püstitas ta küsimused: „Kas kaasamine on asi, mida saab teha ainult riik vabakonnaga? Või äkki ka vastupidi, kas vabakond saab kaasata riigi? Kas avaliku võimu ja vabakonna koostööd saab näha ainult kaasamise tähenduses, kuulame ära ja võimaluste piires võtame arvesse või oleks võimalik sammhaaval ja laiemalt avada ka otsustamist ennast, nii et vabakonna hääl oleks kuuldav läbi terve poliitilise protsessi sihtide seadmisest ja probleemide piiritlemisest kuni lahenduste valiku ning nende elluviimiseni?“

Siim Valmar Kiisler tuletas meelde, et Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) vastuvõtmisest on möödunud pea 10 aastat, pärast mida on kodanikuühiskond saanud korraga popiks ja nähtavaks. „See muudatus ühiskonnas ei saanud toimuda üleöö, selleni viis aktiivsete inimeste pikaajaline töö,“ rõhutas Kiisler. „Minu arvates on vabakond muutunud viimase paari aastaga palju julgemaks, aktiivsemaks, poliitilisemaks ja poliitilisemaks heas mõttes. Rohkem inimesi tahab ise osaleda oma elu mõjutavates otsustes. Minu arvates on see positiivne areng ja ma võin öelda, et just sellist riiki ma tahtsingi,“ jätkas Kiisler. Regionaalminister rääkis kodanikuühiskonda toetavast infrastruktuurist, kodanikuühiskonna sihtkapitalist (KÜSK) ning vabatahtliku tegevuse projektidest ja nende rahastamisest laiemalt, samuti valitsuse loodud kaasamise hea tava uuendamisest. „Osalusdemokraatia eeldab olukorda, kus kodanikud näevad endal aktiivset rolli poliitikas osalemises. See tähendab, et kodanikud soovivad osaleda ühiskonna probleemide arutamisel ja lahendamisel ja nad soovivad teha koostööd,“ ütles regionaalminister, kelle sõnul selgus uuringust, et kõige sagedamini märgiti organisatsiooni mittekuulumise põhjuseks huvi puudumine. Kiisler peatus ka ametniku rollil kaasamises ning noore põlvkonna harimise vajadusest. Ettekande lõpus ütles Kiisler: „Kodanikud tahavad osaleda otsustes, see aga tähendab poliitiku puhul teatud määral võimust loobumist. See ei ole kerge, sest see on midagi uut. Ja ükski uus asi ei juurdu kergelt. Aga kõigele vaatamata võime nüüd väita, et meil on osalusdemokraatiat soosivad hoiakud.“

Ka Rait Maruste viitas 10 aasta möödumisele kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmisest. „Selle 10 aasta jooksul oleme nii demokraatias kui tehnoloogias läbi teinud suure ja kiire arengu ning ilma kahtluseta vajame senise arengu kriitilist hindamist ja mõtestamist ning uute eesmärkide seadmist,“ rääkis Maruste. Ta rõhutas, et selleks, et ühiskond toimiks normaalselt ja demokraatlikult ning ühiskonnaliikmed vastastikku rahuldaval viisil üksteisega läbi saaksid, on vaja suutlikku ja tõhusat avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ning aktiivset kolmandat sektorit – nn vabakonda. Üks ei saa läbi ilma teiseta. „Eesti kodanikuühiskond, tema organiseeritus on läbi teinud märkimisväärse arengu ja väärib tunnustamist,“ lisas ta. Põhiseaduskomisjoni esimees tõi esile kolm momenti: EKAKi järgi on kodanikuühiskonna üheks eesmärgiks inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks, vabaühendused annavad tööd umbes 4-5 protsendile tööjõulisest elanikkonnast ning möödunud aastal oli neil kasutada 7 miljonit eurot otsetoetusteks ning taotlusteks 67 miljonit eurot mitmesuguste projektide, programmide ja tegevuste realiseerimiseks.

„Kui vaadata väga laias pildis, siis me oleme kõik – vabakonnad, erakonnad, avalikud teenistujad ja äriinimesed – kodanikud, ühiskonna liikmed. Me oleme kõik kokku kodanikuühiskond, igaüks omas segmendis ja kanname vastutust oma riigi ja rahva ning põhiseaduse ees. Sellest tulenevalt pole ühtegi alust vastandada üht sektorit teisele, olla konfrontatsioonis või käsitada üksteist vaenulikult. Ei saa mööda vaadata sellest, et riigivõim on usaldusväärne ja suurema legitiimsusega, otsused läbikaalutumad ja rohkematele huvidele-ootustele vastavad, kui ta kuulab ära kõik, keda see puudutab ja kellel asja kohta midagi öelda on,“ tunnistas Maruste. Ta väitis, et õigus osaleda ja olla ära kuulatud ei tähenda veel seda, et tulebki teha nii, nagu üks pool soovib. Ehk dikteerida otsust või teha teistsugust otsust. „Usun, et korralikud lobi tegemise reeglid aitaksid siin meid parema üksteisemõistmiseni,“  märkis põhiseaduskomisjoni esimees. Ta leidis, et kodanikuühiskonna katuseorganisatsioonid peaksid endale võtma rolli ja vastutuse, et organisatsiooni sees erinevate liikmete arvamused üldistada ja kujundada üheks dokumendiks, ühtlasi ära näidates, kes arvamust avaldas ja kuidas kokkuvõte sündis – see oleks üksteist austav ja arvestav viis ühise asja ajamisel. Maruste arvates on EKAKist rääkimine komisjonis ja Riigikogu istungisaalis ennast tänaseks ammendanud ja oleks aeg fokusseerida üksikumatele konkreetsematele teemadele, mis tähendaks koostööd konkreetse Riigikogu komisjoniga, et olla sisulisem, tõhusam ja produktiivsem.

Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Aadu Must, Priit Sibul, Eiki Nestor ning Paul-Eerik Rummo, samuti võttis sõna Riigikogu liige Tõnis Lukas.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside