Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse (677 SE), mis täpsustab ja kaasajastab reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Täpsustub pakettreisi mõiste, samuti reisiettevõtja kohustused seonduvalt tagatisega.    

Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekul arutati täna olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine ja kodanikuühiskonna areng“. Arutelultegid ettekanded regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
 
Arutelu käigus käsitleti Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamist ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tööd. Samuti keskenduti kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja nende rahastamisele, aga ka kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele.
 
Kiisler märkis, et ühiskomisjon on see põhiline kogu, kus avaliku võimu ja kodanikuühenduste esindajad ühistes eesmärkides ja nende saavutamise viisides kokku lepivad. “Mulle tundub, et täna on ühiskomisjoni roll täidesaatva ja järelvalvava institutsiooni vahel veidi hägustunud. Tagajärjeks on see, et ei riik ega ühendused ei tea enam päris täpselt, mida talt oodata. Riik on küll esindatud kõrgelt, lausa kantslerite tasemel, aga kuna konkreetsust on pahatihti jäänud väheseks, ei suuda me seda kompetentsi ja autoriteeti ära kasutada,“ möönis regionaalminister. Tema arvates peab koostamisel olev kodanikuühiskonna arengukava muuhulgas ka selle puuduse lahendama, saades konkreetseks tööplaaniks kõigile osapooltele. Lahenduseks on täpsemate, ajaliselt piiritletud eesmärkide seadmine. Igal tegevusel oleks määratud vastutaja ning eraldatud vastavad vahendid. Avaliku võimu ja ühenduste esindajad koos paneksid aasta prioriteedid mustvalgel paberile. „Nii peaks mõlemad pooled olema huvitatud võimalikult reaalsete eesmärkide püstitamisest ja nende täitmise jälgimisest,“ märkis Kiisler.
 
Kübar ütles, et lisaks Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioonihästisõnastatud eesmärkidele peavad olema nendel ka rakendajad. Rakendamine on seni olnud arengukontseptsioonijuures kõige juhuslikum asi, mis on  sõltunud sellest, kuidas millekski on raha leitud. „Selletõttu me näeme samade eesmärkide kordumist aastast aastasse, ilma et saaksime öelda, et need asjad on ka tehtud,“ möönis Kübar. Tema arvates peab uue arengukava koostamisel väga selgelt kirja panema ainult need asjad, millel on olemas ka kindlad vastutajad elluviimise eest. Samuti peavad selleks olema ette nähtud piisavad ressursid.
 
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles, et tänase arutelu ettevalmistamise käigus toimus 9. märtsil kolme komisjoni: põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung koos asjaomaste organisatsioonide esindajatega.
 
Linde tuletas meelde, et see oli 12. detsembril 2002, kui Riigikogu võttis Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni vastu ja kiitis selles toodud põhimõtted heaks. „Selle dokumendi üks põhilisi ideid ja printsiipe ongi selles, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on vaja avalikul võimul ära kuulata oma kodanikke ja teha võimalikult paljudega nendest sellist ühist koostööd,“ rõhutas Linde. Ta märkis, et kodanikuühiskonna arengu puhul universaalseid lahendusi ja vastuseid kindlasti ei saa olla ja neid ei olegi. Kodanikuühiskonna väärtus peitubki selles, et see on eripalgeline. Seadusandja kohustus on kõike seda ka arvestada. Linde sõnul tõdeti komisjonide ühisistungil, et kodanikuühiskonna edendamine vajab kindlasti ka edaspidi rohkem julgust, usaldust, vähem bürokraatiat, rohkem katsetamist. Linde märkis, et seesama Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon ütleb päris üheselt, et otsuseid langetades peabki avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete ja nende ühenduste eri huvide, väärtushoiakute ja eesmärkidega ning neid ka tõsiselt kaaluma, ka siis, kui nende kandjad moodustavad arvulise vähemuse.
 
 Läbirääkimiste käigus võtsid sõna Eiki Nestor, Jaanus Marrandi, Urmas Reinsalu, Toomas Trapido, Evelyn Sepp ja Silver Meikar.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside