Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu täiskogu arutas teisipäeval toimunud istungil kuni 55 tegevväelasega osalemist Kesk-Aafrika Vabariigi rahutagamise missioonil, arutelu jäi istungi aja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub kolmapäeval.

Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis” eelnõu (583 OE) võimaldab Eestil osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA (European Union military operation in Central African Republic) Kesk-Aafrika Vabariigis kuni 55 tegevväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014 ning kuni 5 tegevväelasega aasta lõpuni. Eesti osalus rühmaga on ühekordne, pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei saadeta Kesk-Aafrika Vabariiki uut rühma. Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks. Samuti antakse mandaat kuni 5 staabiohvitseri või erialaspetsialisti kaasamiseks samale missioonile kuni selle aasta lõpuni.

Eelnõu tutvustanud kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Riigikogu kõnetoolist, et rahvusvaheline üldsus eesotsas Prantsusmaaga otsustas mullu detsembris konflikti Kesk-Aafrika Vabariigis otsustavalt sekkuda. „ÜRO Julgeolekunõukogu andis vaenutegevuse lõpetamiseks ja humanitaarabi kohale toimetamiseks vajalike tingimuste loomise ülesandeks Aafrika Liidu vastavale rahuvalvemissioonile ja neid toetavatele prantslastele. Humanitaarabiks ja elementaarsete teenuste taastamiseks panustasid Euroopa Liit, ÜRO, Ameerika Ühendriigid ja teised organisatsioonid jaanuaris enam kui 500 miljonit dollarit,“ rääkis Reinsalu.

Eesti toetas Kesk-Aafrika Vabariiki 2013. aastal kokku 130 000 euroga. Sel aastal on lubanud välisministeerium vägivalla all kannatavate sisepõgenike olukorra leevendamiseks anda 100 000 eurot, lisas minister.

Teiste riikide osalemise kohta missioonil rääkis Reinsalu, et Rootsi, Suurbritannia ja Poola on teatanud toetusest õhutranspordiga, Leedu logistilise toetusega ning Soome on teatanud, et kavatseb missiooni panustada kaitseväelastega. „Lisaks on veel pikk nimistu teistest riikidest, kes panustamist kaaluvad või on seda ka otsustamas, kuid pole sellest avalikkust veel teavitanud,“ lisas Reinsalu.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles, et lisaks Euroopa Liidu Nõukogu 20. jaanuari otsusele toetada sõjalist missiooni Lõuna-Aafrikas võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 28. jaanuaril vastu resolutsiooni, mille alusel omakorda 10. veebruaril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et alustab Euroopa Liidu rahutagamismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Missioon. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis esitatud mandaadiga ja keskendudes Bangui piirkonnale, viib liit läbi sõjalise üleminekuoperatsiooni Kesk-Aafrika Vabariigis, et aidata kaasa turvalisuse ja ohutu keskkonna loomisele ning annab oma operatsiooni üle Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissioonile nelja kuni kuue kuu jooksul pärast täielikku operatsioonivõime saavutamist,” luges Raidma ette Euroopa Liidu Nõukogu esmaspäevast otsust.

Otsuse eelnõu esimene lugemine katkes istungi aja lõppemisel, käsitlemata jäi ka kolmas päevakorra punkt, milleks oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu esimene lugemine.

Samas läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (579 SE). Eelnõu eesmärk on viia ellu veteranipoliitikas ettenähtud osad meetmed, mis tagavad kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ühekordse hüvitise väljamaksmise ühes osas.

 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral makstakse hüvitis välja ühekordselt. Kuna Kaitseväe teenistuses tekkiv tervisekahjustus on tihti püsiva iseloomuga ja isiku võime tööga elatist teenida ei taastu endisel tasemel, ei ole põhjendatud ja õiglane ettenähtud hüvitise mitmes osas maksmine nagu praegu,“  selgitas kaitseminister Urmas Reinsalu.

Teiseks näeb eelnõu ette tegevteenistuspensioni suurendamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Missioonil osalenud tegevväelasele nähakse ette tema tegevteenistuspensioni suurendamist 1% võrra iga missiooni eest. Kui tegevväelasel on näiteks 20 aastat tegevteenistusstaaži, siis on tema pensioni suuruseks 50% pensioni suuruse aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Seaduse jõustumine on kavandatud selle aasta 1. oktoobrile.

Istungi stenogramm.

Tagasiside