Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänase istungi põhiaja võttis enda alla elav arutelu Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) üle. 

Eelnõu ühe algataja Tõnis Kõivu sõnul on eelnõu peamine mõte likvideerida reoveepuhastitest leviv hais, mis mõjutab negatiivselt ligikaudu 60 000 inimest erinevates Eesti piirkondades. 

„Veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise eelnõu eesmärk on saavutada kanalisatsiooniehitiste negatiivse keskkonnamõju, ennekõike haisu vähenemine ja tagada seeläbi puhtam elukeskkond, muuhulgas läbi kvaliteetse reoveesette taaskasutamise,” ütles Kõiv tänasel istungil. 

Ühe ettepanekuna vähendavad seadusemuudatused kanalisatsiooniehitiste sanitaarkaitsetsooni ehk kuja vastavalt ehitise liigile 5-150 meetrini.  Tänased ulatuslikud kujad on Kõivu sõnul tekitanud olukorra, kus vee-ettevõttel ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni parima tehnika kasutuselevõtuks, tehnoloogia uuendamiseks. 

“Käesolev muudatusettepanek annab tõuke sektori arengule, kuivõrd paneb paika realistlikud piirid, üle mille ei tohi negatiivne keskkonnamõju ulatuda,” lisas Kõiv. “Hais häirib inimesi, halvendab nende elukeskkonda ja ettevõtluskliimat, alandab inimväärikust.” 

Teoreetiliselt mõjutab muudatus 22 elanikke teenindavat puhastit ja kolme tööstusettevõtte puhastit. 

Mitu tundi kõlanud küsimuste ja vastuste järel kaasettekandega esinenud keskkonnakomisjoni esimehe Erki Noole sõnul kaasas komisjon eelnõu arutellu palju huvigruppe: Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Tallinna Vee, vandeadvokaadid ja keskkonnaministeeriumi.  Noole kinnitusel liigub keskkonnakomisjon selle eelnõuga äärmiselt vastutustundlikult edasi ning otsustas teha ettepaneku (poolt oli viis ja vastu neli komisjoni liiget) esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember. 

Läbirääkimiste käigus sõna võtnud Rainer Vakra leidis, et  talle jääb arusaamatuks, miks ollakse nõus kulutama miljoneid eurosid, olgu need kas Euroopa Liidu või Eesti maksumaksja rahad, probleemile, mis moodustab vaid 1,8 % kõigist haisuprobleemidest. 

“Sellele eelnõule on vastu nii Eesti Vee-ettevõtjate Liit, Terviseamet, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Tegelikult see nagu ei jäägi kostma, et mitte keegi, isegi Vabariigi Valitsus ei ole seda eelnõu toetanud,” lisas Vakra. 

Kalle Jents märkis oma sõnavõtus, et  selle eelnõu mõte on tõepoolest saada riigi õlg ja tugi alla probleemi lahendamisele. Viktor Vassiljev kutsus aga üles eelnõu mitte toetama. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 483 SE esimesel lugemisel tagasi lükata poolt hääletas 38, vastu oli 41 ning erapooletuid ei olnud – seega ei leidnud ettepanek toetust. 

Keskkonnakomisjoni ettepaneku kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg eelnõule 3. detsember. 

Kaitseväe missioone pikendavad eelnõud läbisid esimese lugemise 

Riigikogu täiskogu istungil läbisid esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõud, mis pikendavad Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel missioonidel. 

Esmalt läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (525 OE). Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist  2014  Kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 31. detsembrini  2014. 

Esimese lugemise läbisid lisaks järgmised kaitseväelaste missioone puudutavate Riigikogu otsuste eelnõud:

* „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (527 OE);

* „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (528 OE), „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös“ eelnõu (531 OE);

* „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ (526 OE);

* „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (530 OE).  

Eelnõude kohaselt panustab Eesti kuni kolme kaitseväelasega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Sellel vaatlusmissioonil osalejad on relvastamata. Kuni 170 kaitseväelast võib kasutada rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus. Eesti kaitseväelased lahkuvad Afganistanist tuleva aasta sügiseks. 2014. aasta mais ja juunis tuuakse ära Eesti põhiüksus ehk jalaväekompanii. 

Samuti pikeneb kuni kolme kaitseväelase kasutamine NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus, kuni kümne kaitseväelase kasutamine Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis ning kuni kahe kaitseväelase kasutamine ÜRO rahutagamismissioonil Malis. Mali väljaõppemissiooni osalejate arv kasvab selle aastaga võrreldes kahe võrra. 

Lisaks lubatakse vajaduse korral kasutada kuni 40 kaitseväelast Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus. Kuni viit kaitseväelast võib kasutada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. 

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles tänasel istungil Afganistani rahutagamismissiooni pikendamise soovi selgitades, et selle aasta kevadel täitus Eesti Kaitseväel 10 aastat Afganistanis osalemisest ning vastavalt liitlastevahelisele poliitika otsustele peaks 2014. aasta lõpuks lõppema ISAF kui NATO lahingmissioon. 

“Eesti valitsus on langetanud omapoolse otsuse, et meie osalus kompanii pluss mahus lahingmissioonis peaks kulgema selliselt, et nüüd, novembris siirdunud kontingent peaks olema viimane ning kui eeldatavalt järgmise aasta aprillikuus leiavad aset Afganistani presidendi valimised, siis pärast Afganistani presidendi valimisi 2014. aasta esimesest poolest peaks kompanii naasma ja sellega kompanii mahus lahingmissioon lõpeb,” ütles minister. 

Ühe olulise struktuurse täiendusena tõi Reinsalu välja, et esmakordselt osalevad järgmisel aastal Afganistanis NATO kirdekorpuse staabi koosseisus Eesti kaitseväelased. “See võimaldab meil hõivata kõrgeid ametikohti juhtriigi tasemel ning omandada selleks vajalikke rahvusvahelisi kogemusi.” 

“Eesti Vabariik on kandnud  Afganistanis suuri kaotusi. Me oleme kaotanud Afganistani missioonil osaledes üheksa kaitseväelast, keda me jääme üle aegade mäletama ja meeles pidama. Me kaitseväelased on olnud selle missiooni täitmisel hea ja usaldusväärne
partner ja sõjaline liitlane ja me lahkume lahingmissioonilt Afganistanis koostöös liitlastega, lähtudes sõjalistest eesmärkidest ja sellest, et me suudaksime need missioonile seatud poliitilised ja Afganistani stabiilsust tagavad eesmärgid saavutada,” ütles minister Reinsalu. 

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE). Eelnõu kohaselt asutab regionaalminister maa järelmaksunõuete infosüsteemi, et vähendada halduskoormust maareformi käigus erastatud maade lepingute täitmise ning järelmaksude laekumise haldamisel. Kliendivaate avamisega luuakse eeldused järelmaksunõuete ennetähtaegseks tasumiseks. Asutatavas infosüsteemis hallatakse erastamise ja riigimaa koormamise lepinguid ja nõudeid. 

Eelnõu algatajaks olnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis tänasel istungil eelnõu kommenteerides, et maavalitsuste kasutada olevad tarkvaralahendused on olnud seni tervikuks sidumata ega ole võimaldanud teostada kõiki vajaminevaid  maatoimingutest ning koostada finantsstatistikast. “Seega vajab maa järelmaksude haldamine ja menetlemine ühtset tarkvara, et riigil oleks maa järelmaksudest ja muudest maatehingutest tekkivate perioodiliste maksude laekumisest ülevaade, arvestus ja kontroll ning ülevaade  kogu võlanõuete portfellist riigi kui nõuete omaniku õiguste teostamiseks,” ütles Kiisler. 

Lepinguid, mida selles andmekogus menetletakse, on tänavuse aasta 31. oktoobri seisuga 14 698 ning  nendes käsitletud kogusumma oli sel hetkel 98,65 miljonit eurot. Maaelukomisjoni ettepanekul määrati muudatusettepanekute tähtajaks 29. november kell 14.00. 

Teise lugemise läbis täna valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE). Seaduseelnõu eesmärk on anda sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna ametnikele ja Tervise Arendamise Instituudi tervisestatistika osakonna tervisestatistikat tegevatele töötajatele õigus kasutada andmebaasis olevaid andmeid. Andmetele ligipääs on vajalik ülevaadete, analüüside ning tervisestatistika tegemiseks. Samuti läbi teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sama seaduse teine muutmise eelnõu (495 SE). Selle eelnõu kohaselt annab justiitsministeerium psühhiaatrilise sundravi rahastamise alates 1. jaanuarist 2014 üle sotsiaalministeeriumile koos vastavate eelarvevahenditega. 

Teisel lugemisel oli täna ka valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE). Eelnõu tasakaalustab kehtivat vanemahüvitise ümberarvutamise valemit, mis on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks, enamikul juhtudel isikutele soodsamaks. Eelnõuga kaotatakse töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis. Regulatsioon muutub rohkem töötamist soodustavaks. Sotsiaalkomisjoni on teise lugemise eel teinud ühe muudatusettepaneku, millega täpsustatakse sõnastust. Muudatusega on üheselt mõistetav, et vanemahüvitist ei või vähendada rohkem kui poole määratud hüvitise ulatuses ja hüvitise suurus ei tohi olla väiksem kui hüvitise määr. 

Istung lõppes kell 13.01

Istungi stenogramm

Tagasiside