Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu 12 seadust:
 
79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (917 SE), mille eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita.
 
78 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud arhiiviseadus (854 SE), mis loob optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning digitaaldokumentide pikaajalise säilimise tagamiseks.  Seadus lühendab arhivaalide üleandmise tähtaega kuni kümnele aastale (senise kahekümne asemel) alates dokumendi loomisest, kuna digitaalse teabe säilimist mõjutavad faktorid, eelkõige riist- ja tarkvara vananemine, s.h failivormingute kasutuselt kadumine ja IT-süsteemide väljavahetamine, leiavad aset keskmiselt kord kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine avalikke ülesandeid täitvatest asutustest rahvusarhiivile mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel, võimaldab maandada seonduvaid riske ning rakendada digitaalarhiivinduslikke meetodeid arhivaalide pikaajalise säilimise ja kasutatavuse tagamiseks ühes kindlas kompetentsikeskuses.                
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (763 SE), mis asendab senise kohtu poolt trahvi määramise võimaluse kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Seadus täpsustab kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid.
                       
70 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (286 SE), mis korrastab kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda, samuti sätestab jälitustoimingute tegemise alused ja korra, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet.              
 
80 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (915 SE), mis seab õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4. Õiguskantsler on pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone.
 
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (862 SE), mis viib karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegusid puudutavad sätted.
                       
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusregistri seadus  (762 SE), mis loob õigusliku aluse karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näeb ette karistusregistri andmete avalikkuse. Karistusregister on riigi infosüsteemi kuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuste kohta. Seaduse kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ning registri arhiivist Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Seaduse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot).
 
80 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus (914 SE), mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Hõimupäevaga soovitakse paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest.  
                       
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (900 SE), millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (906 SE), millega kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused. Praegu asuvad vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister Tervise Arengu Instituudi juures, müokardiinfarktiregister SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Vee terviseohutuse infosüsteem on terviseameti juurde loodav uus infosüsteem, kuhu kogutakse andmed joogivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta, ujula ja supluskoha valdaja ja basseinivee ning suplusvee kvaliteedi kohta. Seadusega kehtestatakse rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ruumiandmete seadus (890 SE), millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ruumiandmed käesoleva seaduse tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Seadus sätestatab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.
                       
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (922 SE), mis viib loomatauditõrje seaduse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega. Need puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju.
 
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule“ arutelul tegid ettekanded Tallinna linnapea Edgar Savisaar,  AS Saidafarm nõukogu esimees Juhan Särgava, Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ja arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
 
Savisaar analüüsis viimaste aastate Eesti majanduse arengut ja selle seoseid hinnatõusuga kriitilises võtmes. Ta käsitles riigi maksupoliitikaga seotud probleeme ja andis oma hinnangu nendele. Savisaare sõnul tuleb majandusnäitajaid hinnata konteksti arvesse võttes ja ühtlasi tuleb suuta näha erinevate näitajate omavahelist seost. Ainult kompleksne lähenemine saab anda reaalse pildi tervikust ja erinevaid majandusnäitajaid koos vaadeldes me välistame siis eksitavate järelduste tekke, märkis Savisaar. Ta soovitas Eestis hinnatõusu analüüsides pöörata tähelepanu tarbijahinna indeksi ja SKP muutuse omavahelisele seosele ja vaadata seda pikemas perioodis.
 
Särgava käsitles põllumajandustootmisega seotud hinnaprobleeme ja analüüsis põllumajanduses hinnamaastiku kujunemisega seotud asjaolusid. Särgava hinnangul peab põllumees oma toodetele hinda juurde saama, muidu ei kata kulusid. Samas tunnistas ta, et ülehindamisel kaup jääb müümata. Särgava sõnul annavad kvaliteet ja sortiment hinnalisa, reklaam ja parem turg abistavad ning uuem masin aitaks kulu vähendada. Kõigeks selleks on vaja aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse toetust.
 
Sarapuu analüüsis hinnatõusuga seotud asjaolusid globaalses plaanis ja sidus need Eesti oludega. Tema sõnul on valitsusel võimalik mõjutada hinnatõusu fiskaalpoliitikaga ja nägi selleks võimalust käibemaksu ning aktsiiside vähendamise kaudu.
 
Vitsur rõhutas, et me peaksime jälgima pingsalt hinnatõusu. Tema sõnul ei suuda Eesti sellisele hinnatõusule kaua järele anda. Eesti majandus võib kannatada investeeringute mahu kahanemise tõttu ja seetõttu langeb meie konkurentsivõime. Vitsuri hinnangul oleme nii või teisiti Eestis olukorras, kus peame mõtlema, mida ette võtta olukorras, kus maailmas hinnad tõusevad, kus meil elu muutub kallimaks, kus toimub konvergents ja kus meil endal ei ole kuigi palju rohkem lisandväärtust andvat tootmist. Vitsur leidis, et kui meil ekspordi lisandväärtus on väike, kulub ekspordi lõviosa selleks, et osta sisse seda tarbekaupa, mida on meil igapäevaseks tarbimiseks vaja. Ta leidis, et selline ülejääk, mida investeerida ja millele ehitada üles uus majanduskasv, on meil raske tulema. Vitsur märkis, et ettevõtjate põhiprobleemiks on kuidas saada krediiti ja kuidas saada raha uuteks laiendusteks. See on võtmeprobleem. Kui me ei oska seda ise teenida või kui me ei suuda ettevõtetele luua sellist keskkonda, kust nad saavad raha laenata, on sellises hinnatõusu ja palkade tõusu olukorras väga raske situatsioonist välja tulla, selgitas Vitsur.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Strandberg, Urmas Reinsalu, Mai Treial, Urmas Klaas ja Arvo Sarapuu.
 
Riigikogu lõpetas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt algatatud Kliima- ja Energiaagentuuri seaduse eelnõu (926 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on muuta seni vaid kompetentsikeskusena tegutsev kliima- ja energiaagentuur iseseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks.
 
Istung lõppes kell 13.05.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside