Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Erivajadustega inimeste tööturule kaasamine” arutelul, mis toimus sotsiaalkomisjoni algatusel, tegid ettekanded Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, MTÜ Abikäsi juhatuse liige Indrek Ülper ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna

Liimal andis ülevaate Töötukassa võimalustest puuetega inimeste tööle aitamisel ja tõi esile sellega seotud takistused. Ta märkis, et Töötukassa tänast üldist tööturuteenuste paketti saavad kasutada vastavalt vajadusele ka puuetega inimesed. Teenuste valik on mitmekesine, alates tööturukoolitusest ja praktikast, lõpetades psühholoogilise või sõltuvusnõustamisega ja päris individuaalsete lahendustega.  Olulisemate takistavate probleemidena märkis ta, et kesk- ja erialase hariduse omandamise võimalused on erivajadustega inimestel piiratud, rehabilitatsiooniteenused ja isiklike abivahendite jagamine ei vasta vajadustele, sotsiaalteenuseid on paljuski vaid paberil, töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused ei soodusta aktiivsust aga on ka vähene teadlikkus ja eksiarvamused. 

Ülper märkis, et MTÜ Abikäsi on oma tegevusajaloo jooksul viinud läbi tööjõuturule naasmist soodustavaid koolitusi enam kui 120 pikaajaliselt töötule ning erivajadusega inimesele. Ta selgitas, et peaaegu alati on suudetud lisaks koolitusele pakkuda ka tööpraktika võimalust, seda nii kliendihalduri, telefonimüüja, andmesisestaja ja ka muude tegevusalade raames. Pärast koolitusi on püsivalt tööle saanud umbes 75% koolitatutest. Tänase seisuga pakub Abikäsi tööd ligikaudu 50 inimesele, kes on erivajadusega või väga pikka aega tööturult eemal olnud. Ülperi arvates võiks avalik sektor olla eeskujuks ja palgata rohkem erivajadusega inimesi. Sama suunda võiksid silmas pidada ka ettevõtjad tööjõu värbamisel. 

Tsahkna sõnul on tegu on väga tähtsa küsimuse aruteluga just riiklikul tasemel ja seda mitte ainult erivajaduste inimeste jaoks vaid kogu riigile. Ta viitas arutelu käigus väljatoodud andmetele, et 2011. aastal oli 89 400 inimest, kellele oli määratud osaline või täielik töövõimetus ja et 33 000 nendest töötab ja 9800 inimest otsivad aktiivselt tööd. On väga suur hulk inimesi, kes aga täna aktiivselt tööd ei otsi ja sellel on väga erinevad põhjused. 

Tsahkna märkis, et sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludel oli juttu just nimelt riigipoolsetest meetmetest, eelkõige, mis puudutab Töötukassa tegevust. Tema selgituste kohaselt on välja töötatud palju eri meetmeid ja tugiteenuseid, kuid probleem on selles, et väga tihti ettevõtjad ise ühelt poolt ei oska ega taha pöörduda riigipoolsete meetmete rakendamiseks ja teiselt poolt võib-olla ka inimesed ei oska neid üles leida. „Siin ma näengi meie arutelu ühte praktilist tulemust, kus kolmanda sektori organisatsioon ja mitmesugused riiklikud organisatsioonid ühes avalikkuse tähelepanuga suudaksid need otsad omavahel kokku viia ning teha koostööd,“ ütles Tsahkna. Ta viitas mõttevahetuse käigus kõlanud mitmesugustele ettepanekutele. „Esimene on inimeste teadlikkuse tõstmine ja neile julguse sisendamine – seda nii ettevõtjatele kui ka inimestele, kes on erivajadustega ja kes soovivad tööturul osaleda,“ toonitas Tsahkna. Tema hinnangul peame ümber vaatama ka oma töövõimetuse määramise filosoofia. Sotsiaalministeeriumis on vastav eelnõu ettevalmistamisel. „Täna määrame töövõimetust ja lähenemine iseenesest on selline, et inimesele määratakse töövõimetus, kuid see peaks muutuma just nimelt töövõimekuse määramiseks ja läbi selle jõudma ka praktiliste lahendusteni seadusandja tasemel, et need inimesed oleksid kaasatud tööturule oma võimete kohaselt,“ selgitas Tsahkna. See oleks üheks lähtekohaks probleemidele lahenduse leidmiseks, et rakendada erinevaid võimalusi erivajadustega inimeste tööjõuturule kaasamiseks. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson, Siim Kabrits, Helmen Kütt ja Yana Toom.  

Istungi stenogramm. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside