Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:
 
58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus (836 SE), mis lisab seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada sihttasemed meetmeid planeerivatele ministeeriumidele toetuse  kasutamisele. Koordinatsiooni tagamiseks lisatakse sõnaselgelt ka programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Seadus aitab vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust.
                       
68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seadus (883 SE), mis viib seaduse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Seaduse kohaselt ei sätestata lõhna- ja maitseainete nõudeid enam siseriiklikus õigusaktis, vaid otsekohalduvas EL määruses.              
 
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Erakondade rahastamine“ arutelul tegid ettekanded endine Riigikogu liige Jüri Adams, endine õiguskantsler Allar Jõks ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Indrek Saar.
 
Adams käsitles Eesti erakondade rahastamist ja sellega seotud probleeme läbi aastate. Ta pidi tõdema, et ka maailmas ei ole kuskil ideaalset erakondade rahastamise süsteemi, igal pool on oma „finessid“ ja igal pool on oma puudused. „Põhiskeemid on ikkagi selles, kui palju ja milliseid annetusi on seaduslik koguda ja teine valdkond on see kui palju maksumaksja oma vabal tahtel annab erakondadele selleks tööks,“ tõi Adams välja suundumused.
 
Jõks esitas oma nägemuse erakondade varjatud rahastamise kohta. Ta tegi mitmed ettepanekud. Jõksi arvates peaks täiendama riigieelarvest erakondade rahastamise süsteemi selliselt, et tulevikus kataksid riigieelarvest tehtavad eraldised vaid mõistliku osa tegevuskuludest: isikkoosseisu ja kontori ülalpidamise. Ta leidis, et valimiskuludeks võiks raha kasutada vaid tulumaksuvabalt saadud annetustest. Kusjuures nii füüsilistel isikutel kui ka juriidilistel isikutel oleksid annetamisel ülempiirid. Jõks pidas vajalikuks ka õigusliku vastutuse suurendamist erakonna varjatud rahastamise eest. „Vaid tõhus ja järjekindel järelevalve võib tuua muutusi poliitilises kultuuris,“ märkis endine õiguskantsler.
 
Saar käsitles samuti erakondade rahastamise kontrolli tõhustamise võimalusi. Ta rõhutas, et valimised ei tohi kaasa tuua julgeolekuohtu. „Ehk siis raha ei saa tulla välisriigilt, ei riigi fondidest ega ka riigi ega munitsipaalettevõtetelt või nendega otseselt seotud fondidest,“ toonitas Saar. Ta möönis, et samal ajal oleme selle punkti oma seadustest 2003. aastal välja jätnud, olgugi, et kogu ülejäänud Euroopa Liit peab seda kohustuslikuks. Saar pidas vajalikuks seda küsimust uuesti kaaluda. „Aga lõppkokkuvõttes taandub asi jällegi kohustusele, kas erakonnad on sunnitud võidurelvastuma ja milline on surve, et raha hankida ükskõik millise hinnaga?“ nentis Saar. Arutelu algataja esindajana, märkis Saar, et tegelikult juhtis tänane teema käsitlus ühiskonna tähelepanu sellele probleemile. Ta leidis, et väljatoodud ohtude ja argumentide taustal jälgib ka avalikkus veidi rohkem, mida selle valimiskampaania käigus meie poolt kulutatakse, ette võetakse ja pärast väidetakse.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel, Valdur Lahtvee, Sven Mikser, Aivar Riisalu, Tõnis Kõiv ja Mai Treial.
 
Istungi stenogramm arutelu täieliku tekstiga on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside