Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja kaks otsust: 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seadus (190 SE), millega sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse juhtimise õiguslikud alused, liikmelisus ja liikmete õigused ning kohustused. Seaduse väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega riigikaitse valdkonnas. Seadus fikseerib konkreetselt ka kaitseväe juhataja võimupädevuse Kaitseliidu tegevuses, mis piirdub sõjalise väljaõppega. Seadus näeb ette liita eriorganisatsioonid Kaitseliidu struktuuri koosseisu selle struktuuriüksustena. Seadusega korrastatakse ka kaitseliitlaste relvadega seonduv regulatsioon. 

Sõnavõttudega esinesid Mati Raidma, Ülo Tulik, Marianne Mikko ja Aivar Riisalu.           

82 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seadus (304 SE), mis korrastab erakonna rahastamisega seotud aruandluse tehnilist normistikku, mis on aluseks erakondade poolt ühtse ja selge aruandluse esitamiseks. Seadusega viidi kooskõlla kasutatavad raamatupidamisterminid ja põhimõtted üldise finantsarvestusliku terminoloogia ja põhimõtetega. Sätestati aruandlusele ühtne veebipõhine vorm, mis vähendab ka sellega seotud halduskoormust.           

72 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine” muutmine” (370 OE), millega nimetati erikomisjoni liikmeks Erki Noole asemele Liisa-Ly Pakosta. Vahetus toimub seoses Noole asumisega keskkonnakomisjoni esimeheks.           

64 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Stabiliseerimisreservi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (371 OE), millega kutsuti nõukogust tagasi Taavi Rõivas ja tema asemel nimetati nõukogu liikmeks Riigikogu liige Aivar Sõerd, kuna Taavi Rõivas nimetati sotsiaalministriks.           

Riigikogu kuulas ära “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015″ 2012. aasta täitmise aruande. 

Ettekandega esinenud siseminister Ken-Marti Vaher tõi välja turvalisuspoliitika rõhuasetused. Aruandes on kirjas, et inimeste turvatunde tagamiseks on vaja riigi võimekust kuritegudele reageerimisel, sotsiaalset kontrolli kui ka inimeste aktiivset osalemist korrakaitsetegevuses. Üksnes nende tegurite koosmõjus saab kuritegusid tõhusalt ära hoida ning nendele kiirelt reageerida. Esitatud aruande kohaselt vähenesid 2012. aastal avaliku korra rasked rikkumised 218 võrra, kolme aastaga on need kahanenud enam kui poole võrra. Samal ajal kasvas aga 2011. aastaga võrreldes kehaliste väärkohtlemiste toimepanek avalikus kohas. Üks statistilise näitaja kasvu põhjusi on selle kuriteoliigi prioriseerimine 2012. aastal, mil koos justiitsministeeriumiga otsustati, et ükski säärane juhtum ei tohi jääda tähelepanuta. Enamasti pannakse niisugused kuriteod toime kas eluruumis või avalikus ruumis. Tavaliselt on kehalise väärkohtlemise juhtumid seotud joobeseisundiga, valdavalt sünnivad seesugused kuriteod nädalavahetustel ja öistel aegadel. 

Liikluses hukkunute arvu vähendamiseks pannakse rõhku ennetusele liiklusjärelvalves ning ametkondade koordineeritud koostööle. Sõidukijuhtide puhul püütakse vähendada eeskätt kiiruseületamist, joobes sõidukijuhtimist ja turvavarustuse eiramist. Jalakäijate puhul pööratakse tähelepanu ohutule teeületamisele ning turvavarustuse kasutamisele. 

Et kiirendada abi jõudmist hädasolijani, on siseministeerium rakendanud kaht põhimõtet: suurendatud on päästekomandode elupäästevõimekust ja vabatahtlike päästjate rolli. 

Turvalisuspoliitika kujundamise ja elluviimise tõhustamiseks muudeti 2012. aastal siseministeeriumi ning valitsemisala ametite ülesandeid ja korrastati rolle. Ühtlasi uuendati ametnike töökeskkondi mitmes regioonis ning võeti kasutusse uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev. Aruandes toodi esile ka möödunud aasta olulise arenguna koostöö teiste riigiasutustega ressursside ühiskasutuse parendamisel. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rait Maruste, Peeter Võsa, Andres Anvelt ja Marko Pomerants. 

Istungi stenogramm.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside