79 poolthäälega võeti vastu sotsiaalkomisjoni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seadus (787 SE), mis laiendab kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Seadus kaotab sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, ning sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst.

 

78 poolthäälega võeti vastu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus (879 SE), mille üks eesmärke on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist. Samuti muuta korduva töötuskindlustushüvitise taotlemine inimesele paindlikumaks. Seadus muudab töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast. Seadusega antakse võimalus asendada töötukassasse vastuvõtule tulemine sidevahendi teel pöördumisega, mis muudab töötukassaga suhtlemise paindlikumaks.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (904 SE), mille eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon selgemaks. Seadus annab erihoolekandeteenust vajavale isikule õiguse saada töötamist toetavat teenust puude raskusastmest või töövõimekaotuseprotsendist sõltumata. Kehtiva seaduse järgi peab olema riigieelarvest rahastatavale toetava iseloomuga teenusele saamiseks määratud kindel puude raskusaste või kindlasse vahemikku mahtuv töövõimekaotuseprotsent. Seadus täpsustab isiku eraldamist. Seda lubatakse ka juhul, kui isik ei ole ohtlik mitte ainult endale või teistele teenust saavatele isikutele, vaid ka näiteks töötajatele. Seadus annab asenduskoduteenusel viibivatele noortele õiguse jätkata oma õpinguid magistriõppes sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel.

 

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatusel toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vastus Euroopa väljakutsetele“ arutelul tegid ettekanded majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Riigikogu liige Mart Nutt ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg.

 

Parts rõhutas, et Eesti peab oma Euroopa-alast poliitikat kujundades olema realistlik ja pragmaatiline. Majandust, väliskaubandust, siseturgu, maksundust puudutavates küsimustes peame keskenduma oma tegelikele huvidele, nende selgitamisele ja kaitsmisele. Eesti huvid majanduse valdkonnas ei saa tuleneda millestki muust kui sellest, millised tingimused on tarvilikud meie majanduse arenguks, millised nõuded ja piirangud on probleemiks konkreetsetele Eestis tegutsevatele ettevõtetele ja võimalikele uutele, selgitas ta.

 

Parts märkis, et Euroopa Liidu liikmena on kahtlemata meil oma sõna- ja otsustusõigus, kuid ilusa, jõuka ja unistuste Euroopa ülesehitamisel ja selle näo kujundamisel peame esmalt tegelema iseendaga. „Meie riigi majanduslik väljakutse on iseenesest lihtne. Me peame saama palju jõukamaks, kui me täna oleme ja ainuke võimalus selleks on see, et majanduskasv peab pikka aega olema Euroopa keskmisest kõrgem;“ toonitas minister. Ta lisas, et see on tõsine ülesanne nii Eesti ettevõtjatele kui riigile. Meie huvides on innovaatiline kõrge tootlikkusega eksportiv ja ettevõtlik Eesti. Euroopa Liidu majandusregulatsioon peab pakkuma selle eesmärgi saavutamiseks sobivat keskkonda. „Tegelikult on Eesti edule kaasa aitavad elemendid täpselt need samad, millele peaks tuginema terve Euroopa Liidu konkurentsivõime kasv. Iseasi on aga see, kas riigiti erinevad majanduslikud olud ja huvid võimaldavad alati jõuda optimaalse lahenduseni,“ ütles Parts. Ta käsitles Eesti erinevaid võimalusi saavutada edu Euroopa Liidu liikmesriigina.

 

Nutt peatus oma ettekandes meie riigimudeli arengu väljavaadetel. Ta tõi välja kolm arengusuunda ja avas nende sisu. Need on esiteks äririik, teiseks sotsiaalriik ja kolmandaks rahvusriik. Ta märkis, et nimetused on tinglikud ja arusaadavalt kokkuleppelised. Nutt rõhutas, et äririigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi arengumudelid ei ole tingimata vastuolus. Äri, sotsiaalsus ja tänapäevane rahvuslus saavad  demokraatliku riigi tingimustes eksisteerida tasakaalus ja harmoonias ning areneda paralleelselt. „Kuid need võivad kergesti lennata ka tasakaalust välja, kui riiki valitsetakse voluntaristlikult või temast tahetakse arendada kas äriettevõtet või sotsiaalhooldusasutust,“ hoiatas Nutt. Eesti on põhiseaduse järgi kaasaegne rahvusriik, kus kõigil kodanikel rahvusest sõltumata on ühesugused õigused ja kohustused, kuid Eesti põhiseadus näeb ette ka tagatised eesti keele ja kultuuri püsima jäämiseks. „Selleks, et Eesti areneks edasi rahvusriigina, ei ole vaja põhiseadust muuta. Selleks, et Eestist saaks äri- või sotsiaalriik, mingil hetkel me peame muutma põhiseadust,“ ütles Nutt. Ta rõhutas, et Eesti peaks jääma selgelt põhiseaduses kajastuvate põhimõtete juurde, see tagaks nii rahvusriikluse kui ka parlamentaarse demokraatia jätkumise. Nutt lisas, et konservatiivne rahandus ja liberaalne majandus koos madala korruptsiooni ja kontrolliga monopolide üle tagavad kõige paremini turumajanduse toimimise, kuid ühiskond ei pea olema majanduse, vaid majandus ühiskonna teenistuses. Ainult sellisel moel püsib ühiskond tervikuna ja tasakaalustatuna.

 

Kiviberg käsitles meie rahvuskultuuri arenguid mõjutavaid tegureid. Ta pidas oluliseks vanavanemate kultuuri kokku viimist tänapäeva suundumustega. Kiviberg leidis, et Eesti kultuuriruumina on ju mitmete, paljude erinevate paikkondlikke kultuuride summa. Me peaksime erinevate eripärade eest sama innukalt ja hästi hoolt kandma, kui me näiteks kanname hoolt oma laulupeo- ja tantsupeokultuuri eest.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Hannes Astok, Mart Laar, Marek Strandberg, Lauri Vahtre, Andres Herkel, Mari-Ann Kelam ja Mai Treial.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus