Eesti Panga president Ardo Hansson esines Riigikogu ees ettekandega seoses Eesti Panga 2012. aasta aastaaruande esitamisega. Hansson rõhutas Riigikogu liikmete küsimustele vastamist kui vajalikku osa parlamentaarsest järelevalvest sõltumatu ja avatud keskpanga üle. Ta lisas, et selle nimel, et muuta Eesti Pank avatumaks, on eelmise aasta jooksul palju pingutatud. „Selle sama avatuse jaoks oli väga oluline protsess ka VEB fondi auditi läbiviimine,“ rõhutas ettekandja, märkides, et avatus seisneb ka hoiakutes ja kehakeeles, empaatiavõimes, mida ei saa teeselda.

Oma ettekandes peatus Eesti Panga president peamiselt kolmel teemal: meie majanduspoliitika olukorral euroalas, keskpanga tegevusel ning keskpanga sõltumatusel ja tõhususel. Hanssoni sõnul tuli Eesti Pank ka eelmiselt aastal toime oma põhieesmärgiga, milleks on hinnastabiilsuse tagamine euroalal. Ta uskus, keskpikas perspektiivis suudetakse inflatsiooni hoida natuke alla 2 % – aasta keskel oli inflatsioon umbes 2,5, aasta lõpuks oli jõudnud 2%-ni ja praegu pisut alla 2 %. „Eesti majandus on arenenud praegu väga tasakaalukalt, kui võrrelda buumiaegse perioodiga, kus olid suured jooksevkonto defitsiidid, eelarve puudujäägid, pangad arenesid tasakaalutult – need asjad on kõik muutunud. Praegu on meil eelarve puudujääk väike, jooksevkonto puudujääk väike. Aga me oleme alati toonitanud, et see tasakaal on üsna habras. Maailmas on üleval suured riskid ja see võib muutuda nii ühes kui teises suunas, nii et me peame olema valvsad,“ rääkis Hansson.

Rääkides panga tegevusest, nentis panga president, et Frankfurdis rahapoliitika ja muude otsuste kujundamise juures on üritatud olla konstruktiivne ja mõjus partner, võetud järjest rohkem sõna ja proovitud aidata leida paremaid üle-euroopalisi lahendusi. Ta pidas oluliseks ka valitsuse nõustamist majanduspoliitika küsimustes ning Eesti inimeste ja ettevõtete informeerimist selle kohta, mis majanduses võib juhtuma hakata. „Ma arvan, et meie makroanalüüsid, finantsstabiilsuse, tööturu ja konkurentsivõime analüüsid on väga autoriteetsed ja loodame, et sellest on laiemat kasu,“ rõhutas Hansson.

Hansson arvas, et pank on oma põhiülesannetega hästi hakkama saanud: „Me oleme suurendanud oma usaldusväärsust, oma avatust, oma sõltumatust, oma efektiivsust ja ma arvan, ka oma mõjusust.“

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Sõerd, Kalev Kallo ja Rannar Vassiljev.

Ettekandega Finantsinspektsiooni 2012. aasta aastaaruande teemal esines Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, kes andis ülevaate inspektsiooni eelmise aasta tegevusest, aga tutvustas ka eesseisvaid ülesandeid ja väljakutseid. Malmstein rääkis Euroopa Ülemnõukogul välja pakutud ühtse pangandusjärelevalve loomise kavatsusest Euroopa Keskpanga juurde, mis peaks alustama tööd 2014. aasta suvel. Ettekandja sõnul lähevad ühtse järelevalve süsteemi alla ka Eestis tegutsevad Swedbank, SEB ning Eestis tütarpanka omav Norra DNB. Seda, milliseks kujuneb tööjaotus Euroopa Keskpanga pangandusjärelevalve ja Finantsinspektsiooni vahel, pole võimalik veel öelda.

Malmstein rääkis veel Finantsinspektsiooni töövõimekusest, panusest SSMi rakendamisse, koduturu olukorrast ja riskidest. Samuti peatus ta järelevalvel makseasutuste üle ning teenusejärelevalvel seoses pensionifondidega. Malmstein lubas, et Finantsinspektsioon jätkab tõhusat tööd finantsstabiilsuse hoidmisel koduturul, mis hakkab toimuma käsikäes uute ülesannetega Euroopa tasandil.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on reguleerida õiguslik lünk, mis on seotud Keila linna Paldiski linnaosa varadega ja Paldiski muutumisega iseseisvaks linnaks. Seni on olnud Paldiski linnaosa varade omanik Keila linn ning Keila kanda on jäänud ka kõik Paldiski linnaosaga seotud kohustused. Eelnõu annab võimaluse taotleda riigilt ühekordset toetust Keila linna Paldiski linna haldusterritooriumiks muutunud alal asunud objektidega seonduvate võlakohustuste teenindamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud ravimiseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu (400 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kindlustada ravimite järjepidev, katkestusteta ja piisav saadavalolek Eestis ning seda hinnatasemel, mis on tunnistatud vastuvõetavaks Eesti ravikindlustusele. Eelnõu teine eesmärk on kindlustada ravimi või asendusravimi võimalikult adekvaatse suurusega varu säilimine Eestis olukorras, kus ravimi puudujäägi tekkimine on ette teada või juba tekkinud. Lisatavad sätted puudutavad ravimite väljavedu; seadusmuudatusega antakse Ravimiametile õigus rahvatervise huvides ravimi väljavedu peatada. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Loe lisa istungi stenogrammist.

Riigikogu pressitalitus