Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (76 SE), mis teeb seadusesse täpsustused tulenevalt Euroopa Liidu vastavatest direktiividest. Seadus täpsustab jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused. Seadusega aidatakse kaasa ka jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisele ning edendatakse jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist.
                       
80 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seadus (80 SE), mis täpsustab eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, samuti radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutuks tegemise korda ning kiirgusega seotud hädaohu korral reageerimist.
 
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2010/2011“ arutelul tegid ettekanded Eesti inimarengu aruande 2010/2011 peatoimetaja Marju Lauristin, aruande toimetaja Mati Heidmets ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
 
Lauristin märkis, et tänavune Eesti inimarengu aruanne on tegelikult Eesti, Läti ja Leedu inimarengu võrdlev analüüs. Ta tõi suurima väljakutsena välja rahvusliku kestlikkuse. Kolme riigi inimarengu võrdlusest ilmneb, et üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele. Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid, nagu oodatava eluea pikenemine ning sotsiaalse ebavõrdsuse mõningane kahanemine, on tulevikuväljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis nii Eesti kui Läti puhul võib juba ettenähtavas tulevikus viia inimvara allapoole rahvusriigi ja rahvuskultuuri arenguks ja kestlikkuseks vajalikku piiri. Lauristin märkis kõneldes sotsiaalpoliitilistest valikutest, et arvestades Eesti rahvastiku vananemist ja vähenemist, on mistahes mudeli puhul sotsiaalkulutuste tõus suhtarvuna SKP-st vältimatu. Tema hinnangul on vajadus teha suuremaid jõupingutusi mitte ainult sündivuse suurendamiseks, vaid ka iga lapse võimete arengu tagamiseks ning lastega perede väljarände pidurdamiseks. Lauristin toonitas, et rahvastiku vananemine suurendab survet mitte ainult pensionisüsteemile, vaid nõuab riigilt lisavahendeid ka vanemate inimeste elukvaliteedi tõstmiseks, sh hooldusvõimaluste ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemiseks. Eesti inimarengu prioriteetideks on rahvastiku vähenemise pidurdamine ning toimetulek inimvara defitsiidiga. Senine areng on oma välisele edukusele vaatamata viinud sisemiselt vastuoluliste ja vähe efektiivsete poliitikate viljelemisele inimarengu jaoks määravates sotsiaalse elu valdkondades.
 
Heidmets käsitles Eesti hariduselu korraldamise probleeme. Ta märkis, et kui majanduses, tervishoius või sotsiaalse turvalisuse kindlustamisel on Eesti sihiks arenenud maailmale järele jõudmine, siis hariduses on ülesanded teistsugused. Selleks on ennekõike jätkusuutlikkuse tagamine ja haridussektori arengu pidurite maha võtmine. Ta hoiatas alaharitud ühiskonnakihtide kujunemise eest. Heidmets märkis ka, et õpetajate ühiskondlik positsioon tuleb viia vastavusse nende panusega riigi arengusse. Ta pidas vajalikuks üleriigilise koolivõrgustiku korrastamist. Heidmets rõhutas, et tõsine teema on ka kõrgharidus, õigemini, juurdepääs kõrgharidusele ja kõrghariduse kvaliteet.
 
Maruste rõhutas, et õigetest otsustest lähtuva edu eeldus ja alus on põhjalik ning adekvaatne informatsioon, eneseanalüüs ja olukorra hinnang. Sellest tulenevalt on Eesti inimarengu aruanne 2010–11 erakordselt väärtuslik ettevõtmine ja dokument. Ta tõdes, et aruande koostajad on üldiselt jäänud realistlikuks ja enesekriitiliseks, tuues esile, et aruanne on siiski sotsioloogide ja ühiskonnateadlaste analüüs ning nägemus ja mitte riikliku poliitika programm. Maruste märkis, et kui meil kestlikkuse arengu taju poleks olemas, siis küsime, kuidas me niimoodi kobina peale üldse nii kaugele oleme jõudnud? Maruste toonitas, et ühiskond tuleb hoida avatud, kaitsta ja edendada demokraatiat, olla positiivne, mitte otsida vaenlasi, vaid püüda leida sõpru, hoolitseda väärtuste eest, siis leiab rahvas ka lahendused oma probleemidele.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Simson, Andres Herkel, Eiki Nestor, Paul-Eerik Rummo ja Ene Ergma.
 
Riigikogu lõpetas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE) teise lugemise. Eelnõuga viiakse kooskõlla 2007. aasta detsembris jõustunud Euroopa patentide väljaandmise konventsioon uue redaktsiooniga ehk Euroopa patendikonventsiooniga 2000. Oluliseks täienduseks on Eestis tööstusomandi õiguskaitse valdkonna jaoks uue litsentsi liigi nn „avaliku lihtlitsentsi“ (licence of right) käibele võtmine. Kasuliku mudeli omanik, kes ei soovi ise oma leiutist kasutada või ei ole selleks vahendite puudusel võimeline, võib teatava litsentsitasu eest lubada kasutada leiutist igaühel.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside