Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust. Ettekandega esinesid kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls

Kreitzberg märkis oma ettekande sissejuhatuses, et rahvusvahelises konkurentsis on teadmine muutumas olulisemaks kapitalist ja tööjõust, et Eesti haridussüsteemi tuleb vaadelda osana Euroopa ja maailma haridussüsteemidest. „Eesti haridus peab muutuma paremini kättesaadavaks ja kvaliteet oluliselt paremaks,“ rõhutas Kreitzberg. 

Kultuurikomisjoni esimehe arvates ei vaja hariduse sisuline pool järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. „Ainult koostöö ja üleriigiliste huvide esikohale asetamine teeb meid konkurentsivõimelisteks teiste riikide ja piirkondadega. Mistahes kool on õppija jaoks, mitte õppija pole kooli jaoks,“ rõhutas Kreitzberg. 

Kreitzberg tõi esile, et koolivõrk tahab ulatuslikku korrastamist ja selgete kvaliteedikriteeriumide püstitamist kõigi koolide ette. Haridussüsteemi aluseks peab muutuma tugev põhikool, mis suudab pakkuda noorele õpetajale piisavalt tööd, kus on kaasaegne õpikeskkond ja infrastruktuur. Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust ja sellele sobivaid kvaliteedi kriteeriume. „Suudame ülal pidada ühte Universitast ja vajame kindlasti ühte tugevat tehnoloogiaülikooli, kellega teised õppeasutused oleksid ühel või teisel määral assotsieerunud,“ märkis Kreitzberg. 

Kultuurikomisjoni esimehe meelest on suurimad probleemid aga seotud täiendõppega, mille rahastamine jääb ELi maadele kümnekordselt alla ja kus panustame peaasjalikult hästiharitud, hästiteenivatele noortele. 

„Nõrk haridus, eriti ebakvaliteetne kõrgharidus ning vähese innovatsiooni ja tehnoloogilise tasemega ettevõtlus peletavad koosmõjus meie andekamad inimesed Eestist välja ja muudavad meie jätkusuutlikkuse küsitavaks. Mõlemad vajavad seostatud arengustrateegiat,” rõhutas Kreitzberg. 

Lumani sõnul on saanud traditsiooniks kohtuda Riigikogu kultuurikomisjoniga kaks korda aastas ja arutleda konkreetsete teemade üle. „Oleme juba aastaid juhtinud erinevate ministrite, valitsuste ja Riigikogu koosseisude tähelepanu tõsiasjale, et meie õpilaste jaotus haridustasemete ja valdkondade lõikes ei vasta tööjõuturu tasemele või vajadustele. Majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25% akadeemilist kõrgharidust. Meil aga läheb 71% noortest hankima kõrghariduse diplomit. Eesti ega minu teada ka mitte ühegi teise maailma majanduse struktuur aga ei paku töökohti, mis 70-l juhul 100-st nõuaks kõrgharidust,“ analüüsis olukorda Luman. Ta rõhutas, et haridussüsteemi ülesanne on valmistada noori ette nende tulevaseks eluks, edukaks hakkamasaamiseks ühiskonnas. 

Mühls märkis, et Eesti arenguvõime tagamiseks ja inimeste elukvaliteedi tõstmiseks tuleb lahendada mitmed tänased haridusega seotud küsimused. Mühlsi arvates on haridusalane tegevus täna killustatud. „Eestis on palju valdkondlikke arengu- ja  tegevuskavasid, aga puudub ühtne riiklik haridusstrateegia,“ ütles Mühls. Eesti Koostöö Kogu nimel esitas ta visiooni soovitavast haridusmaastikust aastaks 2018. 

Läbirääkimiste käigus sõna võtnud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõi välja õpetajate rolli hariduse kvaliteedi kindlustamisel.  

Istung lõppes kell 13.20. 

Arutelu stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus
Tagasiside