Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna esines täna Riigikogu ees ettekandega Eesti Arengufondi 2009. aasta tegevusest ja tulevikuvisioonist. Pärna alustas oma kõnet mõttega, et käesoleva raportiga soovitakse sisuliselt algatada n-ö Eesti tulevikudebatt. Ettekandja sõnul on raportis viis sisuosa: kasvuvisioon, kasvualad, kapital, haritud ressurss ning juhtimine, mis kõik peaksid meie tulevikku mõjutama.

Aruande kohaselt tehti 2009. aastal neli uut investeeringut ning loodi rahvusvahelise äri virtuaalne inkubaator SeedBooster, mille eesmärgiks on ambitsioonikate äriprojektide rahvusvahelise potentsiaali avamine ja nende riskikapitali küpseks arendamine. Seedboosteris oli 2009. aastal arendamisel 7 alustavat ettevõtet või äriprojekti. Pärna väitel tegeleti eelmisel aastal ka Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooniga, milles täna on 16 täisliiget, 26 toetajaliiget ja mis Pärna sõnul päris hästi töötab. Pärna: „Turg on meid hästi vastu võtnud. Mida tuleb täiendada, on rahvusvaheline turukompetents, mida Eestis tegelikult pole.” Pärna rääkis veel seiretest, finants- ja tervishoiuteenuste ekspordi võimaluste ning kõrghariduse rahvusvahelistumiste trendide analüüsist, aga ka rahvusvahelise IT-akadeemia pilootprojekti algatamisest Eestis.
Probleemvaldkonnana tõi Pärna välja kapitali puudumise. „Viimase 3,5 aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadeldes näeme, et seda majanduskasvu toetavat välisraha, millega tänast heaolutaset hoida ja uut kasvu finantseerida, on meil viis korda vähem,” ütles Pärna. Tuleviku seisukohalt pidas ettekandja oluliseks olemasolevate ettevõtete keerukustaseme ja lisandväärtuse tõstmist ning uute ettevõtete ehitamist teadus-arendustegevuse baasilt. Lõpetuseks rõhutas Pärna tulevikudebati tõusetumise olulisust, pidades silmas järgmise 4 aasta võtmetähtsust Eesti majandusele, aga ka järgmist parlamenditsüklit.
Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Urmas Klaas, Jüri Tamm, Kalev Kallo ja Maret Merisaar.
 
Riigikogu võttis 46 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (366 SE). Seadus kaasajastab kohalike omavalitsuste eelarvekorraldust. Seaduses on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed ja nende meetmete rakendamise kava koostamise põhimõtted. Finantsarvestuse põhimõtted ühtlustatakse ja kehtestatakse tekkepõhise eelarvestamise regulatsioon. Seadusega piiratakse ka omavalitsuste laenuvõtmist: sätestatakse, et netovõlakoormus võib ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Samuti kehtestatakse kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulemi lubatav väärtus; aruandeaasta lõpu seisuga peab see olema kas null või positiivne. Kohaliku omavalitsuseüksuse finantsjuhtimise seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 65 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Ühtlasi tunnistatakse alates 2012. aasta 1. juulist kehtetuks valla- ja linnaeelarve seadus, nimetatud seaduse §-d 1-25 ning 26¹ tunnistatakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside