Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu istungi alguses mälestasid Riigikogu liikmed märtsiküüditamise ohvreid.

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse 27. jaanuaril algatatud „Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (585 SE).

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi AKV) rühm loodi Georgetowni lepinguga 1975. aastal selleks, et esindada nimetatud riikide huvisid läbirääkimistel Euroopa Ühendusega (edaspidi EÜ). 1975. aastal sõlmisid EÜ ja 71 AKV riiki Togo pealinnas Lomé konventsiooni, mis määras Euroopa Ühenduse üldised eesmärgid ja põhimõtted suhetes AKV riikidega.

Alates 23. juunist 2000 reguleerib AKV riikide majanduslikke ja poliitilisi suhteid ELiga Benini pealinnas Cotonous allakirjutatud partnerlusleping AKV riikide rühma ning EÜ ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi Cotonou leping), mis jõustus ratifitseerimisprotsessi lõppedes 2003. aasta aprillis. Cotonou leping määrab kindlaks ELi ja AKV riikide poliitilise ja majanduskoostöö põhimõtted. Eesti ühines Cotonou lepinguga ELiga ühinemislepingu ühinemisakti artikli 6 lõike 4 alusel.

Sisekokkuleppega määratakse 11. Euroopa Arengufondi (edaspidi EAF) vahendite kasutamise tingimused, et võimaldada EAF-i raha kasutamist AKV riikide abistamiseks. EAF-i kaudu toetab Eesti vaesuse vähendamist ja kestlikku majandusarengut partnerriikides, mis avaldab pikaajalist soodsat mõju nii EL-i kui ka Eesti julgeolekule. Toetusega aitab Eesti ohjata migratsioonivoogusid, leevendada looduslike ja inimtekkeliste kriiside ning näljahädade mõjusid. Sisekokkuleppes on eraldi tähelepanu AKV riikidele antava EL-i abi tõhususe parandamisel. EAF-i rakendamine avaldab kaudselt positiivset mõju Eesti positsioonile rahvusvahelises arengukoostöös ja suhetes AKV riikidega.

11. EAF-i suurus on 30,506 miljardit eurot. Eesti osamakse moodustab kogu 11. EAFi eelarvest 0,08635% ehk ca 26,3 miljonit eurot perioodi 2014–2020 jooksul.

Sisekokkulepe jõustub, kui kõik liikmesriigid on ELi Nõukogu peasekretariaadile teatanud, et nad on kokkuleppe oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitnud. Eestis tuleb sisekokkulepe põhiseaduse § 121 punkti 4 alusel ratifitseerida Riigikogus.

Istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
 

Tagasiside