Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu otsustas neljapäevasel istungil 73 vastuhäälega muutmata kujul mitte vastu võtta presidendi poolt tagasi lükatud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise muudatusi ning asub seaduseelnõu uuesti arutama.

Ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta tegid Riigikogu põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles neljapäeval Riigikogu kõnetoolist, et kahtlemata on eelnõu eesmärk legitiimne, taotletakse paremat maksulaekumist ja maksudest kõrvalehoidumise vältimist.

„Vahend on ka kohane eesmärgi taotlemises, küll aga võib vaielda selle kohaldamise määra ja pakutud vahendite efektiivsuse tõendatuse üle. Teiseks, vahend on ka vajalik ehk asjakohane maksudistsipliini parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks. Kolmandaks, ebapiisavalt ehk on esitatud võimalike sobilike või vähem riivavate alternatiivide läbikaalumine ja hindamine. Neljandaks, kõige problemaatilisem on vahendi mõistlikkus, otstarbekus või selle piisav põhjendatus ja eelnõu ettevalmistamise viis, sealhulgas huvigruppidega läbiräägitus ja piisava aja olemasolu puudutatud isikute ettevalmistuste tegemiseks,“ loetles Maruste argumente.

Rahanduskomisjoni liikmena Riigikogu kõnetoolis rääkinud Remo Holsmer ütles, et keset majandusaastat panna ettevõtjale kohustus teha ümber oma raamatupidamistarkvara, kliendiandmebaas ja igakuine deklareerimiskohustus tänasest suuremas mahus oleks põhiseaduspärane, kui saaks kindlalt väita, et meetme läbi tõepoolest käibemaksuauk väheneks.

„Teine põhiseaduslik aspekt on seotud sellega, et kogu ärisaladusega seonduv teave koondub ühte suurde andmebaasi. Presidendi jaoks tekitas küsimust see, kas turvanõuded on seejuures piisavalt tagatud,“ rääkis Holsmer.

Holsmer vahendas Riigikogule ka presidendi kantselei esindaja selgitust, mille järgi oleks presidendi vetoõiguse mittekasutamine viinud tõenäoliselt selleni, et Riigikohus oleks tunnistanud seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja see omakorda toonuks kaasa kahjuhüvitamise nõuded riigile.

Holsmer rääkis ettevaatavalt, et rahandusministeerium on ette valmistamas põhjalikumat analüüsi.“Uue seletuskirja ettevalmistamise heaks töötab viis töögruppi, mis tegelevad vastavalt mõjuanalüüsi, halduskoormuse, andmete käitlemise turvalisuse, proportsionaalsuse ning käibemaksudirektiivi kooskõla analüüsimisega seotud küsimustega. Kui seletuskirja esialgne kavand valmib, siis loomulikult kaasatakse selle kommenteerimisse ja ettepanekute tegemisse ka erinevad huvigrupid,“ lisas Holsmer.

Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edasine menetlemine toimub rahanduskomisjonis. Eelnõule määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, tähtaeg on seega 30. jaanuar.

Möödunud aasta 18. detsembril otsustas president Toomas Hendrik Ilves kasutada oma põhiseaduslikku õigust ja jättis välja kuulutamata Riigikogus 11. detsembril 2013 vastu võetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse. President leidis, et nimetatud seaduses esineb vastuolu põhiseadusega.

President juhtis oma otsuses tähelepanu, et sedavõrd intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang peab tuginema põhjalikumal analüüsil ning tegi ettepaneku teha sellesisuline üksikasjalik analüüs eelnõu uuesti arutamise käigus ning esitada see ettevõtjatele ja avalikkusele. Samuti tegi president ettepaneku täiendavalt kaaluda seaduse jõustumisajaga selliselt, et ettevõtjatel jääks muudatustega kohanemiseks piisavalt aega.

Päevakorras olnud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) kolmandat  lugemist ei toimunud.

 

Istungi stenogramm

 

 

Tagasiside