Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Lõpetati Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (47 SE) kolmas lugemine. Selle poolt hääletas 58 Riigikogu liiget. Muudatustega soovitakse korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Põhiseadusest kaotatakse kaitseväe juhtimist reguleerivad sätted. Muudatuse jõustumise korral hakkab kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist reguleerima eraldi seadus.

Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 163 saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud siis, kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, muutmatult vastu. Eelnõu sisu nende lugemiste vahel ei ole võimalik muuta ja järgmises koosseisus läheb eelnõu lõpphääletusele sama sisuga ja samas sõnastuses. Käesoleva seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud EL Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuses rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Raamotsuse eesmärgiks on rakendada rahaliste karistuste vastastikust tunnustamist liikmesriikide kohtute või haldusasutuste poolt, samuti tunnustada ja täita kohtuotsuseid ilma täiendavate formaalsusteta täitvas riigis. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE) esimene lugemine. Seaduse vastuvõtmisel muutub välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemine selgemaks ja efektiivsemaks. Muudatused lähtuvad Eesti soovist ühineda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 21. novembril 1997 vastu võetud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga. OECD kandidaatriigina peab Eesti liitumiskriteeriumina saavutama täieliku vastavuse konventsiooni nõuetele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE). Ettepaneku poolt hääletas 54, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside