Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Lõpetati Vabariigi Presidendi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) esimene lugemine. President Toomas Hendrik Ilves eelnõu ettekandjana tutvustas eelnõuga põhiseadusesse tehtavaid muudatusi. Muudatuste tegemise järel ei sisalda põhiseadus enam viidet ei kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale. Samuti täpsustavad muudatused põhiseaduslike institutsioonide pädevust riigikaitse alal: riigikaitset korraldab ja selle toimimise eest vastutab täitevvõim – valitsus ja kaitseminister; Riigikogu langetab tähtsaimad riigikaitselised otsused, kehtestab riigikaitset reguleerivad seadused ning kontrollib valitsuse tegevust riigikaitse valdkonnas ning presidendil riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne, ent ka tasakaalustav roll, üldpoliitilist korraldusõigust teostab president üksnes põhiseadusega täpselt fikseeritud juhtudel. Kaitseväe juhataja staatus ja ametisse määramise kord viiakse vastavusse parlamentaarse riigi valitsemise korraga, kus kaitsevägi allub ainult valitsusele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Eesti Panga president Andres Lipstok andis Riigikogule ülevaate Eesti Panga 2006. aasta aruandest. Lipstokis sõnul on Eesti Panga esmane ülesanne tagada Eestis hinnastabiilsus, mis loob tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. Ta rõhutas, et hinnastabiilsus on panga poolt tagatud fikseeritud vahetuskursi kaudu. Eesti reaalne sissetulek on u 70 % Euroopa Liidu keskmisest, kui ka kaupade ja teenuste hinnad on 65 % madalamad kui Euroopa Liidus. Seetõttu on Eesti keskmine inflatsioon viimase kuue aasta jooksul ulatunud 3,5 – 4 protsendini. Eesti Panga president kinnitas, et Eesti välisreservide haldamine on lahutamatu osa krooni stabiilsuse tagamisest. 2006. aastal sai Eesti Pank investeerimistegevusest oodatust rohkem tulu ning konverteeritavate välisvarade suurus oli 2006. aasta lõpus 33,17 miljardit krooni ja välisvarade investeerimise tulusus ümardatult 2,5 protsenti. Lipstok peatus ka panganduse usaldusväärsuse ja stabiilsuse toetamisel. 2006. aastal võeti Eestis täielikult üle ka Euroopa Liidu uus kapitali adekvaatsuse arvutamise direktiiv, mis rakendub Eesti pankade suhtes järgmise aasta algusest. Lipstok kinnitas, et Eesti finantssüsteem püsis eelmisel aastal tugev ja usaldusväärne.

Riigikogule andis ülevaate Finantsinspektsiooni 2006. aasta aruandest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. Ülevaade sisaldas finantsturu arengut järelevalve pilgu läbi: eluasemelaenud kasvasid 2006. aastal 63% võrra, tarbimislaenude aastakasvuks kujunes 94%, laenude maht ületas möödunud aasta lõpu seisuga 1,4 kordselt hoiuste mahu. Malmsteini sõnul oli Finantsinspektsiooni 2006. aasta oluliseks prioriteediks ning lähiaastate tööks on finantsteenuste tarbijate teadlikkuse tõstmine ja tarbijate harimine. Eesti finantssektori usaldusväärsuse tagamiseks on Finantsinspektsioon pööranud järjest suuremat tähelepanu rahapesu tõkestamise alasele tegevusele. Malmstein juhtis tähelepanu ka valdkondadele, kus on lähiajal vaja Riigikogu otsuseid.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(44 SE) teine lugemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu (9 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja.

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatajana võttis menetlusest tagasi korrakaitseseaduse eelnõu (5 SE).

Vt stenogrammi: http://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside