Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu seitse seadust: 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seadus (562 SE), mis võimaldab väärtegude puhul kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Samuti laiendab seadus elektroonilise valve rakendamist. Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks loob seadus võimaluse asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.
                       
82 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seadus (719 SE), mis lubab tääknoad tsiviilkäibesse.
                       
81 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seadus (710 SE), mis võimaldab tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret ning kaitset vastavuses Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõuetega. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid. Seadus reguleerib ka puurkaevude ja puuraukude rajamist ning likvideerimist.
 
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (744 SE), mis on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus üheks hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Ümberkorraldamisega luuakse eeldused seni killustatud andmekogude probleemi lahendamiseks.                       
                       
84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seadus (748 SE), mis võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist seoses teatavate tähtaegade pikendamisega. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Seadus täpsustab ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav. Samuti täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust.
 
75 poolthäälega võeti vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seadusega (752 SE) tagatakse kaitstavate loodusobjektide tõhusam kaitse. Kehtivas seaduses ei olnud teatud juhtudel võimalik vastutusele võtta kaitstava loodusobjekti kahjustavat tegevust lubavat kinnisasja valdajat. Seetõttu kehtestatakse kinnisasja valdajale kohustus teatada kaitstavast loodusobjektist ja sellel kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks teatud töid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel.
                       
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude muutmise seadus (700 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu direktiiv. See kehtestab miinimumnõuded kaevandustööstuse jäätmete käitlemisega seotud kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks. Seadus suurendab riigi võimalusi kontrollida kaevandamisjäätmete käitlemist. Seadus avaldab mõju ettevõtluskeskkonnale, muutes teatud määral keerukamaks ja kulukamaks tegevused, mis on seotud kaevandamisjäätmete tekitamisega.
 
Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise:
                       
Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige.                 
 
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu (597 SE) jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele, samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. Samuti väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal. Ettevõtjad saavad investeerimiskindluse – üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sh jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest. Konkurentsiamet saab juurde volitusi, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamiseks.
                         
Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil.                       
 
Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) peamine eesmärk on kinnistusraamatu kannete parandamiseks selgema regulatsiooni kehtestamine, samuti muude pärimisõigusega ja kinnistusraamatu pidamisega seotud probleemide lahendamine. Lisaks eeltoodule on käesoleva seaduse eesmärgiks muuta kinnistusraamatuseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi lähtuvalt kinnistusraamatu infosüsteemi arendustest.  
 
Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE)
aitab kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja loob paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks.                       
 
Rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE) puudutab riigi asutatud sihtasutuste laenude võtmise tingimusi. Muudatuse kohaselt võib riigi asutatud sihtasutus võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
 
Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE) sätestab ja jõustab Euroopa Liidu vastava direktiivi järgmiseks vajalikud õigusnormid. Samuti lahendab praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust.
                       
Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:
 
Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) täpsustab korda, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajad presidenti valivasse valimiskokku. Eelnõu sätestab, et esindajate valimine toimub volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Algataja hinnangul soosib see suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust.
 
Riigikogu liikmete Rain Rosimannuse, Maret Maripuu, Helmer Jõgi, Väino Linde, Tõnis Kõivu, Tarmo Männi, Jaak Salumetsa, Peep Aru, Katrin Karisma-Krummi, Lauri Luige, Ivi Eenmaa, Urmas Klaasi, Tatjana Muravjova, Harri Õunapuu, Mati Raidma, Paul-Eerik Rummo, Tõnu Juuli, Silver Meikari, Igor Gräzini, Imre Sooääre, Taavi Rõivase, Jaanus Rahumägi, Erik Salumäe, Margus Lepiku, Kalle Pallingu, Hannes Astoki, Keit Pentuse, Raivo Järvi, Robert Antropovi, Ene Kaupsi, Leino Mägi, Rein Aidma, Margus Tsahkna, Mart Laari, Ene Ergma, Elle Kulli, Liisa-Ly Pakosta, Mari-Ann Kelami, Mart Nuti, Andres Herkeli, Toomas Tõniste, Erki Noole, Trivimi Velliste, Tarmo Kõutsi, Lauri Vahtre, Sven Sesteri, Kaia Iva, Peeter Tulviste, Marek Strandbergi, Mart Jüssi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare, Urmas Reinsalu ning Marko Mihkelsoni algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE) eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, vähendamata sealjuures valimiste arvu. Selle saavutamiseks valitaks alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal.
 
Valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (777 SE) viib söödaseaduses kehtestatud sööda turuleviimise ja kasutamise nõuded kooskõlla Euroopa Liidu vastavas määruses sätestatud nõuetega. Olulisem muudatus, mis kaasneb sööda käitlejatele on teatava sööda turuleviimise ja kasutamise valdkonnas kehtivate riigisiseste õigusaktide asendumine Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Sellest määrusest tulenevate uute märgistamise nõuete rakendamine põhjustab lisakulusid sööda tootjale. Sama määrusega on kehtestatud rakendamise üleminekumeetmed, mis annavad sööda tootjale võimaluse uute nõuetekohaste märgistuste valmistamise kulutusi hajutada ning ära kasutada juba tellitud märgistusi.
                       
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) võtab üle riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu uue tarbijakrediidi direktiivi, millega ühtlustatakse ühenduse siseselt detailsed nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele. Samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud ja kõrvallepingutest.               
 
Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) loob õigusliku aluse olemasoleva karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi juurde. Samuti lahendab kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud probleeme ning loob seadusliku aluse andmete vahetamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide karistusregistritega.
 
Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist.                 
 
Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) viib kehtiva seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega ja ühtlustab valdkonna õigusruumi. Samuti parandab õigusselgust geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega seonduvates valdkondades.                    
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (734 SE). Hääletus: 48 poolt, 35 vastu.
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Heimar Lengi esitatud küsimustele „tiigrist, ilvesest ja jänesest“ ehk riigi majandusliku olukorra kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele kultuurivaldkonna rahastamise ja riiklike investeeringute kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste rahalise olukorra kohta.
 
Istung lõppes kell 20.12.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside