Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (259 SE). Seadusega sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD) isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil. Need on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis psühhotroopseks aineks gammahüdroksübutüraadiks (GHB), mis on tuntud ka „korgijoogi“ nime all. Seadusmuudatus aitab piirata tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste ühendite kättesaadavust psühhoaktiivse toime saamise eesmärgil ning ennetada tervisekahjustuste tekkimist.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (300 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Samas viiakse meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus ka vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Muudatused aitavad oluliselt vähendada meretranspordi halduskoormust ning tõsta meretranspordi kui olulise ja keskkonnasäästliku transpordikanali köitvust. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil.

68 poolthäälega võeti vastu rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seadus (324 SE). Seaduse eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil, Eesti Vabariik ühines nimetatud liiduga vastava seaduse alusel 1923. aastal.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida eelnõuga soovitakse lahendada ja seega ka eelnõu peamised eesmärgid on: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Eelnõuga muudetakse lisaks maareformi seadusele veel asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (352 SE) teine lugemine. Eelnõuga kavandatakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine ei oleks piiratud Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, oleks sõnaselgelt võimaldatud ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Eelnõu eesmärgiks on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (365 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) ning töötuskindlustuse seadus (TKindlS) vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega. Muudatused puudutavad ametnikele ja ametiasutuse töötajaile soodustingimuste kohaldamist, täpsustatakse riigi kohustuste ulatust teenistusülesannete täitmisel hukkunud ametnike matustega seoses, tagatakse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olnud mittetöötavale abikaasale, kellele on makstud, õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist sarnaselt abikaasatasu saanud inimesega jms. Samuti muudetakse avaliku teenistuse rakendussätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine. Eelnõu kohaselt kaob alates seaduse jõustumisest 1. septembrist 2013 võimalus asutada ühe asutusena tegutsevat põhikooli ja gümnaasiumi ning ühe asutusena tegutsevat üldhariduskooli ja huvikooli. Ühe asutusena võivad tegevust jätkata 1. septembri 2013. aasta seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Eelnõuga täpsustatakse riigi ja omavalitsuste vastutust erivajadustega õpilaste haridusvõimaluste pakkumise eest. Üldhariduskoolis saab eelnõu kohaselt jätkuvalt anda huviharidust, kuid selleks ei pea olema eraldi koolitüüpi – üldhariduskool-huvikool. Eelnõu näeb ette, et valla või linnavalitsus kehtestab igale munitsipaalkoolile koolipiirkonna, selgemalt reguleeritakse vastutus üldkeskhariduse pakkumise eest. Eelnõuga asendatakse sõna „pedagoog“ sõnaga „õpetaja“ ja tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Käesoleva seadusega muudetakse lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele Eesti Vabariigi haridusseadust, Eesti Vabariigi lastekaitseseadust, erakooliseadust, huvikooli seadust, koolieelse lasteasutuse seadust, kutseõppeasutuse seadust, majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, rahvatervise seadust, päästeteenistuse seadust, turvaseadust, täiskasvanute koolituse seadust, väljateenitud aastate pensionide seadust ning kriminaalmenetluse seadustikku. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia politsei ja piirivalve seadusesse, päästeteenistuse seadusesse ja karistusregistri seadusesse sisse muudatused, mis tagaksid avaliku teenistuse seaduse jõustumisel eriteenistuste, sh politseiteenistuse ja päästeteenistuse jätkusuutliku toimimise. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada praktikas üles kerkinud probleeme ja tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Ühe praktilise küsimusena, et vähendada hooletusest põhjustatud tulekahjude arvu, sätestab eelnõu, et ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist. Eelnõu täiendab samuti riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks täpsustatakse ka tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istung lõppes kell 19.02

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside