Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE), mis loob alused Eesti ravikindlustusega inimestele hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul vormistas sotsiaalkomisjon koostöös sotsiaalministeeriumiga eelnõule teise lugemise eel kaks muudatusettepanekut. Neist esimese kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid mitte ainult omandatud erialal, vaid ka omandatud kutse piires. Teine muudatusettepanek sätestab, et Eesti Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus väljakirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist – seega jõustub seadus tagasiulatuvalt. 25. oktoober on see kuupäev, mil direktiiv üle Euroopa Liidu jõustus.

Tsahkna puudutas tänasel istungil eelnõu menetlemise käigus laekunud Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti Apteekrite Liidu soovi, et apteekreid asutaks nimetama tervishoiutöötajateks. Tsahkna sõnul leiab ka sotsiaalkomisjon, et apteekrid võiksid olla tervishoiutöötajad, kuid apteekrite nimetamine tervishoiutöötajateks ning apteegiteenuse määratlemine tervishoiuteenusena tuleks lahendada eraldi seadusega, vastavaid eelnõusid on asutud juba ka looma.

Lisaks selgitas Tsahkna Riigikogu liikmete küsimusele vastates, et kui patsiendil on näidustus, et ta peab välismaal saama Eestis mittepakutavat meditsiiniteenust, siis jääb kehtima senine kord: arstide konsiilium teeb vastava otsuse ja kui leitakse võimalus vastava teenuse saamiseks kuskil välisriigis, siis see patsient selle teenuse saab ja Haigekassa hüvitab need kulud. Mis puutub aga välismaal ostetavaid ravimeid, siis eelnõu sätestab ka nende ravimite väljakirjutamise ehk hüvitamise süsteeme, mis tehakse piiriülese raviteenuse käigus.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele 14. novembril.

Esimese lugemise läbis maanteeameti riigilõive muutev eelnõu

Riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE) eesmärgiks on eristada teineteisest riigilõivud toimingute eest maanteeameti büroodes ning maanteeameti järgmisel aastal avatavas e-teenuste keskkonnas.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts selgitas Riigikogu ees, et e-teenuste tarbimise riigilõivumäärasid soovib valitsus vähendada 20%, samas kasvavad 5 % võrra maanteeameti büroodes teostatavate toimingute riigilõivumäärad. Minister märkis, et valitsus loodab muudatuste tulemusel teenida järgmisel aastal täiendavaid riigieelarve tulusid 650 000 eurot.

Ettekandega esinenud majanduskomisjoni liige Tõnis Palts ütles, et kaks komisjoni liiget olid arvamusel, et olukord, kus riigilõivudest saadavad tulud on suuremad kui kulud, ei lähe osaliselt kokku riigilõivuseaduse mõttega ning ei ole õiglane. Palts märkis komisjonis arutelude all olnud teemade seas seadusse viidavat muudatust, mis püüab välistada olukorda, kus tellitakse korraga juhuslikke numbrimärke heade või atraktiivsete numbrikombinatsioonidega.

Läbirääkimiste käigus kõnega esinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu ütles, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada, ja tegi ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata.

“Selle eelnõuga soovitakse võtta maksumaksja taskust üle 650 000 euro, et parandada 2014. aasta eelarve laekumisi,” sõnas Õunapuu. “Eelnõul on tugev negatiivne mõju nendele isikutele, kes peavad mitmesugustel põhjustel kasutama maanteeameti liiklusregistri büroode teenuseid, sest seal tehtavate toimingute puhul riigilõivu määrad suurenevad.”

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud ning seega ei leidnud ettepanek toetust.

Majanduskomisjoni ettepanekul määrati muudatusettepanekute tähtajaks 15. november kell 12.00.

Esimese lugemise läbis täna ka riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (474 SE), millega soovitakse anda hankijatele võimalus paremini kasutada seadusega ette nähtud dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepinguid.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on selle seaduseelnõuga raamlepingu alusel ja dünaamilises hankesüsteemis hankelepingu sõlmimisel ooteaja rakendamise kohustus välistatud. Lisatud on võimalus esitada vaidlustus hankelepingu hilisema tühisuse tuvastamiseks.

Lisaks on täpsustab eelnõu Jürgen Ligi sõnul riigihangete vaidlustamise tähtaja arvestust. “Direktiiv nõuab, et vaidlustamise tähtaeg oleks vähemalt 10 kalendripäeva, seaduses on 7 tööpäeva, mis olenevalt vaide esitamise nädalapäevast on kas 9 või 11 kalendripäeva,” ütles minister.

Eelnõuga lisatakse veel võimalus esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise vaidlustus, kui hankelepingu eeldatav maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära, aga hankija ei ole rahvusvahelist riigihanget korraldanud. Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2014.

Majanduskomisjoni ettepaneku kohaselt määrati selle eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 18. november kell 12.00.

Esimesel lugemise läbis tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE). Eelnõu olulisemad muudatused on suunatud maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisele, Balti riikide tollikoostöö parandamisele ning rahapesuvastase võitluse meetmete täiendamisele.

Eelnõuga tõstetakse sularaha deklareerimata jätmise eest ette nähtud karistusmäära, et ühtlustada see teistes Euroopa Liidu (EL) riikides kehtestatud sanktsioonidega. Praegu kehtiv trahv on EL-i üks madalamaid, lisaks ei saa raha konfiskeerida.

Edaspidi oleks 10000-32000 euro väärtuses sularaha deklareerimata jätmisel tegu kvalifitseeritav väärteona ja 32000 eurot ületava sularaha deklareerimata jätmisel oleks tegemist kuriteoga.

Majanduskomisjoni ettepanekul määrati selle eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 26. november kell 17.00.

Riigikogus läbis täna veel esimese lugemise otsuse eelnõu pikendada kuni 2014. aasta 7. aprillini Riigikogu VEB Fondiga seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni tegevuse tähtaega, et komisjonil tekiks võimalus senise menetluse käigus ilmnenud uute tõendite kontrollimiseks.

Uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Riigikogu 2013. aasta 12. märtsi otsusega VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjon pidanud 20 istungit ja kuulanud ära 28 inimest.

„Selle käigus oleme saanud kuulda uusi viiteid asjaoluga seotud isikutele ja dokumentidele ja komisjon otsustas konsensuslikult, et soovime pikendada VEB Fondi komisjoni töö tähtaega 7. aprillini 2014,“ lisas Vakra.

„Kõigepealt soovib komisjon lisaaega täiendavateks kuulamisteks ja dokumentide kontrollimiseks. Meil on kavas kutsuda vestlusele ja ära kuulata 10 inimest. Ja teiseks meie komisjoniga samaaegselt viib oma auditit läbi meie koostööpartner Riigikontroll, kes on lubanud oma töö lõpetada 2014. aasta märtsikuuks,“ ütles Vakra. „Meie komisjon oli konsensuslikul arvamusel ja see põhines ka eelneval fraktsioonide arvamusel, et lõpliku hinnangu sellele teemale peaks andma mitte Riigikontrolli audit, vaid vastav Riigikogu komisjon.“

Esialgse kava kohaselt tuli komisjonil esitada lõpparuanne 2. detsembriks 2013.

Riigikogu uurimiskomisjon moodustati käesoleva aasta 12. märtsil VEB fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja Riikliku VEB fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimisega, samuti ajavahemikus 1993-2012 sooritatud tehingutega seotud asjaolud.

Otsuse eelnõule muudatusettepanekute tegemise tähtajaks määrati 15. november kell 16.00.

Istungi stenogramm

Tagasiside