Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Justiitsminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi ja Enn Eesmaa 28. märtsil esitatud arupärimisele hüpoteeklaenude kohta Eestis (nr 316).

Arupärijad viitasid Rahvusvahelise Valuutafondi soovitusele, et Eesti võimudel on vaja kaaluda piirmäärade kehtestamist laenu ja tagatise väärtuse ning laenu ja sissetuleku suhtarvule. Põhjenduseks toodi, et Eestis on lühiajalise muutuva intressimääraga hüpoteeklaenudel väga suur osakaal. See aga suurendab eluasemeturu ja majanduslangusega seotud riske. Arupärijad soovisid teada, kas justiitsministeeriumis on valmimas mõni eelnõu takistamaks inimeste kodude sundmüüki panemist ja ka laenuorjuse kaotamiseks. 

Pevkur selgitas, et riik sekkub finantssektori tegevusse eelkõige läbi seadusandluse ehk regulatiivse keskkonna kujundamise. Ta märkis, et 1. jaanuarist 2007 rakendus pankade kohustus järgida laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise printsiipe. See nõue on pannud pankadele kohustuse arvestada rohkem laenaja vajadusi ning tema laenu teenindamise võimekust. 

Muudele krediidiandjatele pankade kõrval rakendatakse vastutustundliku laenamise nõuet seaduse tasandil alates 2011. aastast, mil võlaõigusseaduses jõustusid uuest tarbijakrediidi direktiivist tulenevad muudatused, mis parandasid oluliselt tarbijakaitse taset tarbijakrediidi valdkonnas. „Tarbija saab võrreldes varasema ajaga suuremal hulgal ja selgemal kujul lepingueelset ja lepingulist teavet. Enne lepingu sõlmimist peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust ja talle selgitama, kas pakutav krediiditoode vastab tarbija vajadustele ja finantsolukorrale,“ toonitas Pevkur. Ta lisas, et tarbijal on võimalik sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda. Varasemalt mäletatavasti oli see tähtaeg 7 päeva. „Lisaks laiendati tarbija võimalusi saadud laen ennetähtaegselt tagasi maksta ning tehti hulgaliselt muid tarbijale kasulikke muudatusi,“ selgitas minister. 

Pevkur märkis olulise aspektina, et alates 2009. aastast on tsiviilseadustiku üldosa seaduses regulatsioon, millega on üritatud tarbijat kaitsta tarbijakrediidi lepingu liigkasuvõtjalike intresside eest. „Võrreldes n-ö buumiajaga on tarbija täna laenu võttes selgelt kaitstumas positsioonis kui varem,“ ütles Pevkur. 

Kõneldes justiitsministeeriumi edasistest plaanidest, märkis minister, et töös on mitmed projektid, mille eesmärk on tõsta tarbija kaitset ja muuta laenude andmist vastutustundlikumaks. Ta tõi näitena, et koos rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on Riigikogule esitatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada võlaõigusseaduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Sellega täiendatakse reklaamiseadust nii, et oleks tagatud tarbijakrediidi reklaami vastutustundlikkus ja tasakaalustatus ning välistatud reklaamis sellise mulje jätmine, nagu oleks tarbijakrediit riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks. 

Pevkur vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Jaan Õunapuu, Indrek Saare, Marianne Mikko, Mart Meri, Kalev Kotkase, Andres Anvelti, Rein Randveri, Neeme Suure, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Heljo Pikhofi, Jaak Alliku ja Rannar Vassiljevi 13. märtsil esitatud arupärimine erakonna huvides tehtavate süütegude kohta (nr 306);           

Riigikogu liikmete Neeme Suure, Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Mart Meri, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Indrek Saare, Jevgeni Ossinovski, Jaan Õunapuu ja Kajar Lemberi 14. märtsil esitatud arupärimine Riigikogu otsuse “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta (nr 307);           

Riigikogu liikmete Neeme Suure, Andres Anvelti, Mart Meri, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Rein Randveri, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Kalev Kotkase 18. märtsil esitatud arupärimine Riigikogu otsuse “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta (nr 308). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside