Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil andis peaminister saadikutele ülevaate valitsuse teadus- ja arendustegevuse poliitikast ning teiste eelnõude arutelu kõrval läbis esimese lugemise nn petitsioonieelnõu, mis annab rahvale õiguse esitada parlamendile kollektiivseid pöördumisi seaduste muutmiseks. 

Eesti peab olema loovam talentide “näppamisel” 

Peaminister Andrus Ansipi sõnul moodustas 2012. aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht SKP-st 2,19%. Rahul saame peaministri hinnangul olla, kui aastaks 2020 moodustab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kogumaht vähemalt 3% SKPst. 

Kuigi teadlaste ja inseneride rakendamine ettevõtlussektoris on viimasel seitsmel aastal mõõdukalt kasvanud, vajaksime peaministri hinnangul trendi hüppelist paranemist. Võrreldes 2007. aastaga on teadlaste ja inseneride arv kasvanud 2012. aasta lõpuks ligi 900 inimese võrra. Täistööajaga teadlasi ja insenere oli 2012. aastal 4582, kellest 1421 olid hõivatud erasektoris. 

Peaminister ütles oma ettekandes, et Eesti võiks olla tunduvalt loovam ja enesekindlam ka globaalsel talentide „näppamise“ võistlusel, aga ka oma talentide rakendamisel. Hiljuti avaldatud INSEAD`i globaalses talentide konkurentsivõime indeksis hinnati Eesti atraktiivsust 103 riigi seas 23. koha vääriliseks. Kuigi Eestit peetakse väheavatuks, nähakse meie eelisena hästi arenenud üldist elukeskkonda ning haritud inimvara.  

Suurimat potentsiaali tasub Andrus Ansipi sõnul Eesti majanduse arendamiseks otsida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate horisontaalsest kasutuselevõtust, meditsiinitehnoloogiatest ning kohalike loodusressursside kasutamisest. Eesti 5,89 miljardilisest Euroopa Liidu ühiseelarve osast plaanib valitsus suunata ligikaudu 600 miljonit eurot teadmiste mahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks. Sellest summast omakorda umbes 360 miljonit koos riigipoolse finantseeringuga teadus- ja arendustegevuse meetmetesse. 

Läbirääkimistel osalesid sõnavõttudega fraktsioonide nimel Mart Meri, Ene Ergma ja Urmas Klaas

Riigikogu istungil läbis teise lugemise valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE), millega viiakse seadusesse alus maa järelmaksunõuete infosüsteemi asutamiseks. Teise lugemise läbimise eel tegi maaelukomisjon kolm muudatusettepanekut, millega täiendatakse eelnõu seda osa, mis reguleerib maa erastamist välismaalasele ja välismaisele juriidilisele isikule. Mõlemal juhul sätestatakse täiendav võimalus erastada kinnisasjaga piirnevat iseseisva kasutusvõimaluseta maad. Samuti täpsustatakse muudatusettepanekuga hoonestusõiguse seadmist juhul, kui ehitis on abikaasade ühisvara. Lisaks täpsustatakse, mida peab maavanem arvesse võtma otsustades maareformi käigus kohalikule omavalitsusele kasutusvaldusesse antud maa kohalikule omavalitsusele omandamise üle. 

Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE). Eelnõuga tõstetakse sularaha deklareerimata jätmise eest ette nähtud karistusmäära, et ühtlustada see teistes Euroopa Liidu (EL) riikides kehtestatud sanktsioonidega. 

Praegu kehtiv trahv on EL-i üks madalamaid, lisaks ei saa raha konfiskeerida. Edaspidi oleks 10000-32000 euro väärtuses sularaha deklareerimata jätmisel tegu kvalifitseeritav väärteona ja 32000 eurot ületava sularaha deklareerimata jätmisel oleks tegemist kuriteoga. Sularaha deklareerimata jätmisi on varasematel aastatel toime pandud umbes viis korda aastas (2012. aastal 10 korda) ning esitatud sularahadeklaratsioonide arv jääb aastas umbes 1000 juurde. 

Enne teist lugemist otsustas majanduskomisjon teha eelnõule kaheksa muudatusettepanekut, neist olulisim lükkab seaduse jõustumise 1. veebruarile, et pärast seaduse vastuvõtmist jääks piisavalt aega presidendile seaduse väljakuulutamiseks, Riigi Teatajale seaduse avaldamiseks ja ministeeriumitele seaduse rakendusaktide muutmiseks. 

Teise lugemise läbis ka põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (439 SE). Eelnõu täpsustab erakondade rahastamise aluseid ning rahastamise üle teostatavat järelvalvet. Eelnõu muudab erakondade rahastamise selgemaks ning piiritleb konkreetsemalt erakondade tuluallikaid. Eelnõu sätestab seejuures ka tõhusamad järelevalvemehhanismid ja sanktsioonid. Eelnõuga täpsustatakse annetuste sisu ning keelatud annetuste loetelu. Samuti sätestatakse piirangud laenutegevusele ja erakonna majandustegevusele. Suurendatakse ka valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt 2% häältest kogunud erakondade riigieelarvelist toetust. 

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles eelnõule laekunud muudatusettepanekute käekäiku tutvustades, et komisjon otsustas neist olulisematena arvestada erakonna asutamise võimaldamist vähemalt 500 liikmega senise 1000 asemel ja erakondade valimisaruannete asendamist erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel avalikustatavate kvartaalsete aruannetega. Komisjon toetas ka ettepanekut, mis annab Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega elavatele inimestele õiguse erakondadele annetusi teha. Samuti otsustas komisjon toetada seaduse jõustumise ajana 2014. aasta 1. aprilli. 

Vastates Riigikogu liikmete küsimustele eelnõu vastavuse kohta Rahvakogu ettepanekutega ütles Rait Maruste, et komisjon on Rahvakogu ettepanekutega tegelenud pikka aega ja põhjalikult jõudmaks kõiki pooli rahuldava võimalikult mõistliku ja kõiki pooli rahuldava tulemuseni. 

“Küll aga oleme olnud seda meelt, et meil on siiski parlamentaarne riik ja parlament ei saa olla Rahvakogu täitevorgan, kes viib kõrvalekaldumatult ellu kõik talle lauale tõstetu. See ei tähenda, et ma kuidagi alahindaksin ja alavääristaksin rahvakogu initsiatiivi, aga meil on parlamentaarne riik ja parlamendil on kohustus vaadata neid asju laiemas kontekstis ja teha võimalikult tasakaalukad ja läbimõeldud otsused, mida me oleme püüdnud ka teha,” ütles Maruste. 

Maruste lisas, et Riigikogu asub kõnealust seadust vastu võttes sammu selles suunas, et erakondlik mitmekesisus parlamendis suureneks. “On tõsi, et me oleme ettevaatlikud olnud selle sammu tegemisel. Kui 20 aasta jooksul on välja kujunenud üks rütm ja praktika ning teha radikaalne pööre, siis sellel võivad olla ettearvamatud tagajärjed,” märkis ta. 

Läbirääkimiste käigus esinesid sõnavõttudega Indrek Saar, Andres Herkel ja Aivar Riisalu

Esimesel lugemisel oli tänasel istungil põhiseaduskomisjoni algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE), mis reguleerib Riigikogule üleantava kollektiivse pöördumise esitamise ja menetlemise korda. Eelnõu kohaselt tuleb kollektiivse pöördumise esitamiseks Riigikogule koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Elektroonilise või kirjaliku allkirja võivad anda kõik 16-aastaseks saanud Eesti kodanikud ja alalise elamisloaga Eesti elanikud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses nähakse ette sätted, mis puudutavad kollektiivse pöördumise menetlemise korda. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud 2012. aasta lõpus presidendi poolt ellukutsutud Rahvakogu ettepanekuga rahvaalgatuse seadustamiseks. 

Rait Maruste sõnul näitas probleemitõstatuse analüüs, et kehtivas seadusandluses on reguleeritud üksikisikute pöördumisele vastamise ko
rd ja on reguleeritud rahvahääletus kui selline rahvahääletuse seaduse kaudu, kuid puudub vahelüli ehk grupi ettepaneku tegemise ja menetlemise kord – puudub nn kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni regulatsioon. 

“Lootus on, et see süsteem hakkab tööle ja inimesed saavad suurema kaasarääkimise õiguse,” lisas ta. 

Istungil jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (489 SE), mis näeb ette eraldada 2014. aastal kütuseaktsiisist teehoiuks kasutatavast rahast kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 25% ja alates 2017. aastast 30%. Eelnõu menetlemine jätkub homsel istungil. 

Istungi stenogramm

Tagasiside