Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Inara Luigase 19. novembril 2007 esitatud arupärimisele postituru avanemise kohta (nr 27). Arupärijad tundsid huvi, mida kavatseb valitsus ette võtta peatamaks postiteenuste kättesaadavuse väidetav halvenemine.

Ansip selgitas, et postiseaduse § 51 esimene lõige sätestab, et kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisisese edastamise ainuõigus on universaalse postiteenuse osutajal kuni 31. detsembrini 2008. Pärast seda peaks reserveeritud ala ära kaduma ja turg avaneb uutele postiteenuse osutajatele.

AS Eesti Postil on seadusest tulenev kohustus tagada universaalse postiteenuse järjepidev, kvaliteetne ja mõistlike hindadega osutamine kogu Eesti territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras, märkis Ansip. Hõreasustuse ja väikese turuga aladel, kus statsionaarne postkontor oleks ebamõistlik, kasutab AS Eesti Post motokannet ja lisaks motokandele pilootprojektina Lõuna-Eestis ka postibussi teenust. Motokanne ehk autoga liikuv kirjakandja toob vajalikud postiteenused inimestele koju kätte. Olgu selleks kirja, paki või pensioni koju toimetamine, perioodika tellimine või filateeliatoodete müük. Postibuss on liikuv postkontor, mis sõidab kokkulepitud marsruudil, pakkudes samuti kõiki postiteenuseid. „AS Eesti Post ei halvenda postiteenuste kättesaadavust, vaid viib teenuse tarbijani ökonoomsemalt ja kaasaegsel viisil, olles see läbi ka oma tegevuses paindlikum,” selgitas peaminister. „Muutused on alati keerukad, ennekõike tarbijale harjumatud, see aga ei tähenda, et need oleksid tingimata halvad või tarbetud, et kokkuvõttes senisest paremat teenust ei osutata,” ütles Ansip.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Heimar Lengi, Nelli Privalova, Rein Ratase, Enn Eesmaa, Aadu Musta ja Toivo Tootseni 22. novembril 2007 esitatud arupärimisele Estonian Airi erastamise kohta (nr 29). Arupärijad soovisid teada valitsuse seisukohta antud küsimuses. Peaminister ütles, et valitsus ei ole asja arutanud ega ka otsustanud Estonian Airi aktsiaid müüa.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Jaak Aabi, Aadu Musta, Tiit Kuusmiku, Jüri Ratase, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 3. detsembril 2007 esitatud arupärimisele haldusreformi kohta (nr 30). Arupärijad küsisid, mida kavatseb valitsus ette võtta, et kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust  tõsta.

Ansip ütles, et rahandusministeerium esitas möödunud aastal kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mille kohta esitati regionaalministri ning üleriigiliste omavalitsusliitude poolt mitmeid olulisi ettepanekuid ja märkusi, mis kõik on tulnud põhjalikult läbi analüüsida. Kõige eelduste kohaselt jõuab eelnõu Riigikokku selle aasta kevadiseks istungjärguks.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Villu Reiljani 6. detsembril 2007 esitatud arupärimisele VEB Fondi kohta (nr 32). Arupärijad soovisid teada, mida on valitsus ette võtnud, et lahendada VEB Fondi nõuete probleem Venemaaga valitsuste vahelisel tasandil ja kas selle Fondiga seoses ei kaasne nõudeid Eesti vastu.

Ansip selgitas, et teatavasti koondab VEB Fond Eesti juriidiliste isikute nõuded endise Nõukogude Liidu Välismajanduse Panga vastu. Tegemist ei ole Eesti riigi kohustustega. Meie kohtud on juba mitu aastat tagasi asunud seisukohale, et üle 16 aasta tagasi külmutatud vahendite eest vastutab Venemaa, mitte Eesti riik. „Mitte ühelgi taasiseseisvunud Eesti valitsusel pole Venemaa vastuseisu tõttu õnnestunud VEB Fondi teemat läbirääkimislaua peale tuua. Võimalik, et millalgi tulevikus see siiski juhtub,” ütles peaminister.

Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Rein Ratase, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Inara Luigase, Kadri Musta, Helle Kalda ja Heimar Lengi 21. novembril 2007 esitatud arupärimisele kõrgema radioaktiivsusega vee kohta (nr 28).

Maripuu kinnitas, et tervisekaitseinspektsioon ei ole hetkel väljastanud luba joogivee radioloogiliste näitajate ületamise korral mitte ühelegi veekäitlejale. „Seega ei ole ühegi kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müügiluba radionükliidide ületamise tõttu ka peatatud,” ütles minister. Tervisekaitseinspektsioon on koostöös erinevate asjasse puutuvate asutustega – sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, kiirguskeskuse, Tartu Ülikooli füüsikainstituudi, Eesti Geoloogiakeskuse ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga läbi viinud nõupidamisi tegevuskava väljatöötamiseks joogivee radioaktiivsuse teemal. Selle töö tulemusena on kiirgusohutuse riiklik arengukava kuni aastani 2017 eelnõuna kõigile kättesaadav keskkonnaministeeriumi koduleheküljel, välja on toodud joogivee radioaktiivsusega seotud probleemid ning kavandatud vajalikud tegevused.

Sotsiaalminister vastas veel Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Mai Treiali, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo ja Karel Rüütli 5. detsembril 2007 esitatud arupärimisele tervishoiu kohta (nr 31). Küsimused puudutasid AIDSi ravi ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, haigekassa reserve, töörahu tervishoiusüsteemis, raviteenuste tegevuspõhiste hindade kehtestamist ja tervishoiuteenuste osakaalu SKPst.

Maripuu kinnitas: ”Tegutseme jätkuvalt selle nimel, et nii tervishoiuteenused, tervisekasvatus, tervisekaitse kui ka ennetustöö pidevalt areneksid ja vastaksid nii elanikkonna ootustele kui ka vajadustele ning tagaksid rahvastiku tervise jätkusuutliku paranemise. Ühtlasi jätkame eelmistel aastatel algatatud rahvastiku tervisepoliitika arendamise protsessi, mille eesmärk on töötada välja rahvastiku tervise arengukava, mis annab tervisesektorile arenemiseks ühtse ja eesmärgistatud raamistiku.”

Istungi stenogramm on siin:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside