Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Jüri Adamsi, Artur Talviku, Ain Lutsepa, Krista Aru ja Andres Herkeli 12. septembril esitatud arupärimisele haldusreformi seaduse rakendamise raskuste kohta (nr 240).

Arupärijad märkisid, et arupärimine on ajendatud ühelt poolt haldusreformi seadusest, mis juunikuus vastu võeti, ja teiselt poolt sellest, et ka Riigireformi Radari kolleegium oli septembri alguseks jõudnud järeldusele, et asjad ei lähe päris niimoodi, nagu nad minema peaksid. Nad panid riigireformi edenemisele hinde kaks, põhjendades seda peamiselt paigalseisuga ja raskustega haldusreformi seaduse rakendamisel.

Arupärijad soovisid teada, kas peaminister on analüüsinud neid hinnanguid ja millised on tehtud järeldused.

Rõivase sõnul hindab ta väga konstruktiivset kriitikat ja on loomulikult analüüsinud ka Riigireformi Radari kolleegiumi hinnanguid. Peaminister on seda meelt, et tegemist on selgete ja konkreetsete ettepanekutega, millest osa on juba ka täidetud.

Rõivas ütles, et 25. augustil toimunud kabinetinõupidamisel langetas valitsus hulgaliselt poliitilisi otsuseid. Näiteks kiideti põhimõtteliselt heaks mitmed otsused, millega antakse kohalikele omavalitsustele ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamine, maakondlik arendustegevus ja regionaalse ühistranspordi korraldamine koostöös Maanteeametiga. Peaminister selgitas, et vastavad eelnõud on valmis ja Rahandusministeeriumi sõnul kooskõlastusringile saatmiseks. Samuti on ministeeriumidelt oodata ettepanekuid, millised asutused oleks võimalik tõsta kokku või milliste asutuste maakondlikud esindused oleks võimalik viia kokku riigimajadesse ühtsele pinnale ning milliseid töökohti eri riigiasutustes saaks viia Tallinnast välja. Selle esitamise tähtaeg oli sügise hakul.

„Juba novembris on meil plaanis arutada valitsuskabineti nõupidamisel maavalitsuste ülesannete ümberkorraldamist, mille suhtes on ka põhimõtteline poliitiline valik langetatud. Maavalitsused haldusreformi järgselt sellisel kujule ei jätka. Me reorganiseerime maavalitsused, andes osa ülesannetest kohalikele omavalitsustele ja osa keskvalitsusele,“ selgitas Rõivas. Ta lisas, et on väga palju detaile, mida on vaja põhjalikult koos haldusaladega teemad läbi arutada. Selle teemaga tullakse põhjalikumalt valitsuse ette juba novembris.

Peaminister toonitas, et haldusreformi eesmärk on suuremad ja võimekamad omavalitsused üle kogu Eesti, et pakkuda Eesti inimestele igal pool võimalikult häid avalikke teenuseid. „Haldusterritoriaalne ümberkorraldus on haldusreformi lahutamatu alus, kõikide teiste võimalike uuenduste eeldus. Ilma suuremate omavalitsusteta ei ole võimalik täita ka lisaülesandeid, mida me soovime omavalitsustele anda,“ ütles Rõivas. „Kui meil on suuremad ja võimekamad omavalitsused, siis saab sellega kaasneda ka hulk uusi ülesandeid. Sellega koos loomulikult ka täiendav rahastus, nii nagu on kokku lepitud.“

Peaminister vastas veel arupärimisel Ida-Virumaale töökohtade loomise toetuse kohta (nr 248).

Riigihalduse minister Arto Aas vastas arupärimisele “Riigiülesannete analüüsi” kohta seoses seisukohtadega kultuuri ja kultuuriasutuste (eelkõige muuseumide) küsimuses (nr 241).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele nurjunud ID-kaardi hanke kohta (nr 246), arupärimisele Päästeameti alarahastatuse ja päästjate puuduse kohta (nr 254) ja arupärimisele illegaalsete immigrantide kohta Eesti Vabariigis (nr 262).

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas arupärimisele Valkla Kodu töökorralduse ja kogukonna turvalisuse kohta (nr 245).

Rahandusminister Sven Sester vastas arupärimisele Haigekassa eelarve miinuse kohta (nr 242),arupärimisele kindlustusühistute seaduse ettevalmistamise kohta (nr 244), arupärimisele raske kütteõli aktsiisi kohta (nr 255) ja arupärimisele Eesti aktsiisipoliitika kohta võrreldes naaberriikidega (nr 265).

Välisminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamise kohta 2020. aastal (nr 235).

Istung lõppes kell 21.25.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside