Peaminister Andrus Ansip esines täna Riigikogu ees poliitilise ülevaatega seoses tuleva aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega. 

Peaministri sõnul on valitsus järgmise aasta eelarvet planeerides arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa. Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1% sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7% defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti. 

Ansip rõhutas, et värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. „Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada,“ selgitas peaminister. Ta toonitas, et konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile senini edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõime ka kiirelt muutuvates majandustingimustes. 

Sõna võtsid antud küsimuses Kadri Simson, Kaia Iva ja Eiki Nestor. 

Riigikogu kuulas ära justiitsminister Kristen Michali ettekande „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 “ elluviimise kohta. 

Michal märkis, et justiitsministrid on juba aastaid esinenud Riigikogu ees, et anda aru kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest. Tema hinnangul on see olnud väärtuslik platvorm, millele tuginedes on Riigikogu saanud pidada poliitilist debatti rahvale tähtsal teemal. „Kriminaalpoliitika ja selle arengusuunad on kahtlemata äärmiselt kaalukas, kuid siiski ainult üks osa kogu õigusloomest. See tähendab, et suurt osa meie õiguskorrast ei ole parlamendi ees terviklikult käsitletud. See lünk on vajanud täitmist ning Riigikogu eelmise koosseisu soovil ma seda teengi,“ lisas minister. Täna on esimene kord, kui justiitsminister esineb ettekandega õigus-poliitika arengusuundade elluviimise kohta. 

Michal selgitas, et arengusuunad annavad meile kvaliteetse õigusloome standardi, mida siiani oli vaja tuletada paljudest õigusaktidest ja halduspraktikast. „Standard oli olemas vaikimisi, see justkui oli, aga ei olnud ka. Meil ei olnud üht ja selget alusdokumenti. Nüüd on see meil olemas ning selle ümber saab ehitada ühist arusaama ja konsensust,“ kinnitas justiitsminister. 

Õiguspoliitika arengusuunad hõlmavad teemasid, mille tähtsust konkurentsivõimelise õiguskeskkonna saavutamise seisukohalt on tunnustanud OECD ja Euroopa Liit. Ulatuslik kaasamine, mõjusid teadvustav ja arvesse võttev õigusloome ning rakenduspraktika analüüs – need on märksõnad, milleta ei saa tänapäevast õigusloomet ette kujutada. Euroopa Liidus ei räägitagi enam mitte paremast, vaid arukast õigusloomest. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, kuidas kujuneb õigusakti sisu. Keskendutakse niisugusele õigusloomeprotsessi ülesehitusele, et see aitaks luua kvaliteetset sisu. Ka meie õiguspoliitika arengusuundade siht on kujundada arukat õigusloomet. „Selle huvides ongi valitsus teinud 2011. ja 2012. aastal kaalukaid otsuseid hea õigusloome põhimõtete juurutamiseks õigusloomekorralduses: kehtestatud on uus hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mille rõhuasetus on heal õigusloomel, uuendatud on kaasamise head tava ning praegu on valitsuses arutlusel mõju hindamise metoodika. Neis dokumentides sisalduva rakendamine parandab õigusloome kvaliteeti. Kuid seejuures ei tohi unustada, et pelgalt hea õigusloome põhimõtete heakskiit ei tähenda veel muud kui head lähtealust,“ andis minister ülevaate tehtust. 

Michal selgitas, et uuendatud Riigi Teatajas on ka seadusetõlked. Ametlikus asjaajamises saab kasutada üksnes eestikeelseid Riigi Teatajas avaldatud akte, kuid peame olema arusaadavad ka välismaailmale, lisas ta. Eesmärk on tõlkida Eesti seadused inglise keelde ning eelkõige on tõlked mõeldud välisinvestoritele ja Euroopa Liidu partneritele. Seni on meie ligi 400 kehtivast seadusest tõlgitud inglise keelde üle 150 ajakohase tervikteksti. 2012. aasta lõpuks on tõlgitud üle poole seadustest. 2014. aasta lõpuks peavad tõlgitud olema kõik Eesti seadused ning tõlked hoitakse ajakohases seisus. „Kui lisada veel see, et alates järgmisest aastast peavad kõik omavalitsusüksused avaldama oma määrused koos ajakohaste terviktekstidega Riigi Teatajas, siis kokkuvõttes on kodanikul märksa lihtsam saada Eesti õiguskorrast tervikpilt,“ märkis Michal. Ta selgitas, et Riigi Teatajas võetakse kasutusele kõikide menetletavate ja menetletud eelnõude ühtne otsing, mille kaudu saab leida kõik seaduse või määruse eelnõu menetlusetapid koos materjalidega alates väljatöötamise kavatsuse avalikust konsultatsioonist kuni õigusakti avaldamiseni Riigi Teatajas. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Pomerants, Neeme Suur ja Väino Linde.            

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus