Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamisest. Peaminister peatus Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevatel võimalustel ja kohustustel märkides, et leping annab meile ühtse välisteenistuse ja kodanikele võimaluse algatada seadusandlust. Ansip usub, et nimetatud lepingu alusel toimiva liiduga saame muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks ja avatumaks, luua uusi töökohti. „Need on vahendid, millega saame tõhusalt üle maailma majandust räsinud kriisist,” ütles peaminister. Ansipi väitel soovib Eesti, et komisjon võtaks jõulisema rolli energiajulgeoleku, sh tarnekindluse edendamisel. „Meie ees seisab ülesanne mitte üksnes tuua Euroopa Liit majandusseisakust välja, vaid anda impulss uueks arenguks. Eesti soovib näha komisjoni tugevamat kätt siseturu edasiarendamisel, muuhulgas nn viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumise – ellu rakendamisel,” sõnas Ansip. 

Ansip tõi esile valdkonnad, kus Eesti on saavutanud tunnustust ja edu oma poliitika edendamisel: selgitustöö energiaühenduste rajamise vajadusest, mille tulemusena on sündinud Läänemere energiaühenduste kava ning Eesti huvi saada uue loodava justiits- ja siseküsimuste IT süsteemide agentuuri asukohamaaks. Samuti kinnitas Ansip veelkord Eesti huvi ühineda euroalaga 2011. aasta 1. jaanuarist. Ansip: „Olles ise aktiivne ja konstruktiivne osaline, saab Eesti kaasa aidata Euroopa näo kujundamisele just selliseks, nagu meie seda soovime.”
 
Ettekandega esinenud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson peatus oma kõnes Lissaboni leppe jõustumisel ning ELAKi kuulamiste põhjal valminud raportil, mis käsitleb Eesti esindatust Euroopa Liidus.
 
Fraktsioonide nimel võtsid sõna Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Raivo Järvi, Aleksei Lotman, Sven Mikser ja Marko Mihkelson.
 
Riigikogu võttis 47 poolthäälega (1 erapooletu) vastu valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse (619 SE), mille eesmärgiks on kokku hoida välisministeeriumi tegevuskulusid. Seadusmuudatused on seotud 2010. aasta riigieelarves välisministeeriumile ettenähtud personalikulude mahuga. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ühtlustada ja täiendada riiklikku järelevalvet reguleerivaid eriseadusi. Eelnõuga täiendatakse korrakaitseorgani poolt isikuandmete töötlemise põhimõtteid ja sätestatakse üheselt, et korrakaitseorgan on kohustatud tagama riikliku järelevalve teostamise käigus saadud äri- ja tehnikateabe salajasuse. Eelnõu näeb ette alused riikliku järelevalve meetme kohaldamiseks ohu ennetamise eesmärgil, s.t ilma ohu olemasoluta. Kuna korrakaitseseaduse järgi kohaldatakse riikliku järelevalve meetmeid enamasti ohu korral, on ohu ennetamise meetmete kohaldamiseks vajalik eraldi regulatsioon. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem, siduda nende töötasu lahti keskmisest palgast ja muuta kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem lihtsaks ja läbipaistvaks. Eelnõuga kehtestatakse kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Komisjon lähtus palgamäära nimetamisel sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient 1,0, Riigikogu liikmel 0,65. Seaduse jõustumisaeg on kavandatud Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäevale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kaotatud ja leitud loomade kohta käiva teabe senisest tõhusam liikumine hulkuvate loomade tekke ennetamiseks ja tsirkustes, samuti karusloomakasvandustes loomadele põhjustatavate kannatuste ärahoidmine ning loomade suhtes lubamatute tegude vähendamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele (620 SE) jäi Riigikogus vastu võtmata. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus e 51 häält, otsuse poolt hääletas 41 ja vastu 33 Riigikogu liiget.
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
Tagasiside