Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekandega esines ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ansip rõhutas, et esmakordselt on kaasaegse Eesti ajaloos valitsusel olnud võimalus mõjutada Euroopa kurssi ilma katkestusteta 4 aastat järjest, mis on seadnud valitsusele ka kõrgendatud ootused. Ansip märkis, et vaadates tänaseid trende Euroopas, saab väita, et kriisist väljumine on olnud edukam riikides, kus valitsused on hoidnud riigivõla kontrolli all ja eelarvedefitsiidi väikese. Eurobaromeeter näitab, et nende riikide valitsusi usaldab valija ka rohkem. Ansipi sõnul on tipus Luksemburg, Rootsi ja Austria. Peaminister lisas, et need näited kinnitavad Eesti valitud tee õigsust.
„Tänu jätkusuutlikule ja alahoidlikule eelarvepoliitikale loome kindla aluse jõukuse kasvuks tulevikus, võtte 17 päeva pärast 17. Euroopa Liidu liikmesriigina kasutusele euro. Ma kinnitan, et valitsus teeb kõik endast oleneva, et üleminek eurole oleks sujuv, ladus ja tõrgeteta,” ütles Ansip. Siinjuures rõhutas peaminister, et hinnad ei lange ega tõuse mitte eurole ülemineku tõttu, vadi turujõudude sunnil.
 
Ansip jätkas, et ka meie teised 2007. aastal sätestatud sihid on saavutatud: me oleme suutnud end kehtestada Euroopa Liidu tuumikus ning Eesti on ühinenud Schengeni viisaruumiga. Ansip rääkis, et Eesti toetab Schengeni viisaruumi laienemist Rumeeniasse ja Bulgaariasse ning Euroopa Liidu laienemist tervikuna.
 
Ansip kordas, et detsembri alguses võtsid Euroopa Liidu siseministrid vastu poliitilise otsuse, mille kohaselt luuakse Eestisse IT agentuuri peakorter, kus hakatakse tegelema Euroopa Liidule suurte IT süsteemide strateegilise planeerimisega ja vedama süsteemide arendustööd. See on mitme aasta püsiva töö vili.
 
„Ma pean kogu Eestile väga oluliseks eelmisel ja üle-eelmisel aastal saavutatud kokkuleppeid kliima ja energiapoliitikas. Ühtse Euroopa Liidu energiaturu loomine on Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks ülioluline,” kinnitas peaminister. Ühine energiaturg Põhjamaadega, millega lähitulevikus liituvad ka Läti ja Leedu, loob tarbijatele pikemas perspektiivis soodsa turu, mis tagab taskukohase elektrihinna.
 
Ansipi väitel on valitsus olnud edukas ka liikmelisusest tulenevate hüvede kasutamisel: perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamises ning toetuslepingute sõlmimise osakaalu arvestades oleme üks edukamaid liikmesriike. Selle aasta novembri lõpuga oli Eestile Euroopa Liidu eelarvest laekunud kokku 17,7 miljardit krooni.
 
Ansip rääkis ka Euroopa Liidu arengusse panustamisest: Eesti initsiatiivil koostöös Soome, Taani ja Hollandiga sündinud algatusest luua 2015.aastaks EL digitaalne ühtne turg.
 
Peaministri sõnul on järgmise Riigikogu koosseisu ajal üheks olulisemaks lahendamist vajavaks küsimuseks Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarveraamistikus kokkuleppimine. Euroopa Liidu eelarve tuleb Tänasest enam panna Euroopa konkurentsivõime teenistusse: üle-Euroopaliste taristute loomisesse ja arendamisse, teadus- ja arendustegevusse.
 
Lõpetuseks tänas Ansip Riigikogu meeldiva ja usaldusväärse kostöö eest Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja teostamisel.
 
 
ELAKi esimees Marko Mihkelson keskendus oma kaasettekandes Euroopa Liidu asjade komisjoni rollile Euroopa Liidu poliitikas osalemisel.
 
Sõnavõttudega antud teemal esinesid Riigikogu liikmed Raivo Järvi, Enn Eesmaa, Aleksei Lotman, Sven Mikser ning Mart Laar.
 
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.
                       
 
 
Riigikogu pressitalitus
                       
 
Tagasiside