Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip tegi Riigikogu ees poliitilise avalduse, milles ta teatas oma tagasiastumisest valitsusjuhi kohalt. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Yana Toomi, Priit Toobali, Peeter Võsa, Urbo Vaarmanni ja Ester Tuiksoo 20. jaanuaril esitatud arupärimisele Rail Balticu arengute kohta (nr 378). 

Arupärijad soovisid teada, millises järgus on antud hetkel Rail Balticu projekt ning kuidas on senisest ajakavast kinni peetud. 

Partsi sõnul on Rail Balticu projekt maakonna planeeringute ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise etapis, millega Eesti alustas 2013. aasta kevadel. Praeguse ajagraafiku järgi peaks 2014. aasta suveks olema välja valitud üks eelistatud trassi alternatiiv ja sellele trassi alternatiivile hakatakse koostama n-ö eelprojekti. See peaks olema valmis 2015. aasta lõpuks. Pärast seda on võimalik minna investeerimisotsuste faasi ja seejärel ehitamisfaasi. Täpselt samasugune ülesande püstitus käib meie partnerite ehk siis Läti ja Leedu suhtes, selgitas Parts. 

Ministri sõnul on praktiliselt kõikidel Balti transpordiministrite, aga ka Põhja ja Balti transpordiministrite regulaarsetel kohtumistel Rail Baltic ühel või teisel moel alati teemaks olnud. Viimane kohtumine toimus 5. märtsil. „Paraku nendel kohtumistel selgus, et Leedu delegatsioonil ei olnud mandaati arutada ühte kompromissettepanekut, mis puudutas Vilniuse hõivamist Rail Balticu trassi,“ ütles Parts. Tema sõnul oli Eesti ettepaneku mõte, et Vilniuse ühendamine võiks kõne alla tulla kahel tingimusel, esiteks peab Leedu tegema tasuvusanalüüsi, mis peab näitama vähemalt samasugust tasuvust nagu AECOM-i uuring. See on Rail Balticu projekti jaoks 2010. aastal kolme Balti riigi ja Euroopa Komisjoni ühise lähteülesande alusel tehtud uuring, mis on praegu aluseks nendele ettevalmistustöödele. Selleks, et Vilniuse temaatikat professionaalselt käsitleda, on vaja samal tasemel tasuvusanalüüsi ja seda peaksid leedukad tegema. Pärast tasuvuseanalüüsi peaks saama ka kinnituse Euroopa Komisjonilt, et Vilniuse ühendus on juriidiliselt aktsepteeritav arvestades Euroopa Liidu õigusakte. Partsi sõnul toetab neid ettepanekuid ka Läti. Ta lisas Leedu delegatsiooni seisukoha, kes väitsid kohtumisel, et neil ei ole mandaati, et seda kompromissettepanekut arutada. Samuti jäi üles ühisettevõtte moodustamisel veel seitse erimeelsust. 

Järgmine rakkerühma kohtumine on kavas aprilli alguses, kus on kavas arutada üleskerkinud probleeme. Meie seisukohalt on jätkuvalt ühisettevõtte loomine oluline, see tuleks moodustada nii kiiresti kui võimalik, märkis Parts. Ta selgitas, et Rail Baltic saaks oma investeerimisplaanis arvestada Euroopa Liidu investeerimistoetusega, s.o kuni 85 % ulatuses, siis peame konkureerima kõikide teiste Euroopa Liidu investeerimisprojektidega. Selleks, et konkureerida, peab olema tehtud kvaliteetne ettevalmistustöö ja kolm riiki peavad ajama ühist asja. Samuti peab olema juriidiline üksus, kes on selle projekti arendaja ja investeerija, selgitas minister. 

Parts vastas veel arupärimisele arvutite pahavara leviku kohta Eestis (nr 381). 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas arupärimisele Hispaania päevalehes El Pais ära toodud väidete kohta Eestist kui Lõuna-Ameerika narkokartellide uuest transiidimaast (nr 379). 

Kultuuriminister Urve Tiidus vastas arupärimisele tantsupeolistele seatud vanusepiirangute kohta (nr 382).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Marianne Mikko

Foto peaminister Andrus Ansipi poliitilise avalduse esitamiselt:  

Istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus 

 

Tagasiside