Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Lauri Vahtre

Riigikogus vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Deniss Boroditši, Kalev Kotkase, Jaan Õunapuu, Helmen Küti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Neeme Suure, Rein Randveri, Indrek Saare, Andres Anvelti ja Inara Luigase 20. novembril esitatud arupärimisele parvlaevaliikluse tuleviku kohta (nr 369). 

Arupärijad tundsid muret parvlaevaliikluse tuleviku pärast ja soovisid olla kursis kavandatavate muudatustega. Arupärijad soovisid teada, millal ja kelle poolt on läbi viidud analüüs või tasuvusuuring enne ainuaktsionäri otsust soetada riigile neli parvlaeva. 

Partsi sõnul alustas majandusministeerium laevade soetamise analüüsi oktoobris 2011. Erinevate stsenaariumide ja eelduste täpsustamise tulemusena jõuti valitsuses heakskiidetud ettepanekuni mõned kuud tagasi. Parts tõi välja otsuste langetamise lähtekohad, mille kohaselt laevade soetamine riigi poolt oleks maksumaksjale märgatavalt odavam kui tänase süsteemiga jätkamine. „Kokkuhoid tuleb tänasega võrreldes eelkõige odavamatest prahitasudest. Kokkuhoiu suurus tänase informatsiooni põhjal oleks aastas kolme laeva korral orienteeruvalt 6 miljonit eurot. Kui võrrelda nelja laeva prahitasu praegustel tingimustel, siis oleks sääst maksumaksjatele suurusjärgus 8 miljonit eurot aastas,“ selgitas Parts. Ta lisas, et säästetav 6 miljonit eurot aastas moodustaks üle 40% praegusest toetusest. „Saadava säästu arvel oleks sisuliselt võimalik finantseerida ka neljanda laeva ehitamist või ostmist,“ ütles Parts. Laevade soetamine riigi äriühingu omandisse võimaldab ka lisaks rahaliste vahendite kokkuhoiule ka liiniveo operaatori konkursil reaalset konkurentsi. Tehtud analüüsi tulemusel töötati välja riigile optimaalne ja otstarbekam lahendus parvlaevaühenduse tagamiseks. „Selle kohaselt hangib riigile kuuluv äriühing neli uut või kasutatud parvlaeva ja need prahitakse hilisema operaatorikonkursi raames välja konkursi võitnud operaatorile,“ ütles Parts. 

Ministri selgituste kohaselt on saarte ja mandri vahelisel parvlaevaühendusel turukonkurents puudunud viimased 20 aastat. Alates 1994. aastast on nendel liinidel opereerinud üks operaator, vaatamata sellele, et on välja kuulutatud mitmeid konkursse operaatori leidmiseks. Perioodil 2000–2012 on ühe reisi kulud kõnealustel liinidel kasvanud 2–3 korda. Osaliselt on kulude kasv seotud kvaliteedi tõusuga, kuid üldiselt on iga uue avaliku liiniveolepingu sõlmimine toonud kaasa täiendava hüppe kuludes ja riigi makstavates toetustes. Hüppeliselt tõusis avaliku liiniveoteenuse maksumus viimati 2006. aasta konkursi tulemusel. Näiteks 2007. aastal oli laevaühenduse maksumus 4,4 miljonit eurot suurem ehk üle 40% kõrgem kui enne konkurssi. 

Arupärijad soovisid teada, kas riigihanke korraldamine nelja uue laeva projekteerimiseks, ehitamiseks ja liinile saamiseks 1. jaanuaril 2016 pole lootusetult hilinenud? Parts leidis, et tegu pole hilinemisega. Ta selgitas, et kui konkursi tulemusena ehitatakse uued parvlaevad, millest mõni võibki valmida hiljem kui 2016 oktoober, siis tuleb vahepeal lihtsalt välja kuulutada riigihange samadel tingimustel nagu senini. Riik ei pea sõlmima operaatorlepingut kümneks aastaks, vaid seda võib teha ka vähemaks ajaks kuni riigi äriühingu soetatud laevad on valmis liinile tulema. „Arvestades eelnevaid kõnelusi, mida on peetud tänase laevaomaniku ja tema esindajatega, ei saa rääkida ilmtingimata vajadusest ka uus laev ehitada. Ootame endiselt, et konkursile tuleksid teenust pakkuma ka hetkel liine teenindavate laevade omanikud,“ ütles Parts.           

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas arupärimistele perearstisüsteemi kohta (nr 365), ajateenijate ravikindlustuse kohta (nr 366) ja kiirabireformi kohta (nr 371).             

Vabas mikrofonis võttis sõna Viktor Vassiljev

Istungi stenogramm 

Fotod ametivande andmisest:

Riigikogu pressiteenistus 

 

 

Tagasiside