Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Helle Kalda, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi ja Jüri Ratase 9. veebruaril esitatud arupärimisele Energiaagentuuri rolli kohta (nr 372). 

Parts märkis, et Energia- ja Kliimaagentuuri loomise otsustas Riigikogu möödunud aasta suvel, tuginedes Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalistele arengukavadele, mis nägid ette vastava agentuuri loomise. Agentuur on vajalik loomaks eeldusi mõistlikuks ja tõhusaks energia- ja kliimapoliitikaks ning pikaajaliselt ka väiksema keskkonnakoormusega majanduse kasvuks.
 
Parts rõhutas, et Eesti on viimane Euroopa Liidu riik, kes endale energiaagentuuri lõi. Minister tõi välja agentuuri tegevuse suunad, mis on energia- ja kliimavaldkonna analüütiline tegevus – energiasektori trendide analüüs, energiasektori varustuskindluse analüüs, elektri tootmise viiside, toetuse vajaduse ning ulatuse analüüsid, energiaauditite monitooring ja analüüs, analüüside koostamine energiasektoris kasutatavate seadmete efektiivsusest, säästva arengu alase tegevuse toetusmeetmete tulemuslikkus, analüüs ja monitooring, taastuvenergia tegevuskava ettevalmistus, taastuvenergia direktiivist tulenevate ülesannete rakendamine, näiteks tööstus-, äri- ja avaliku teeninduse sektori energiatõhususe-alane analüüs, võimalike energiasäästu meetmete kaardistamine.
 
„Oluline on kindlasti ka see, et me ootame agentuurilt, et ta koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Arengufondi ja võimalike teiste partneritega töötaks välja visiooni ja meie võimalused rohelise majanduse arenguks,“ rõhutas Parts.
 
Minister selgitas, et asutuse igapäevast juhtimist teostab agentuuri juht, kelle tegevuse üle teostab järelevalvet ja annab sisulisi suuniseid agentuuri nõukoda, mis kinnitab eelarve ja tegevuskava. „Agentuuril on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga käivitunud päris hea koostöö ning eesmärk on agentuurist kujundada sarnaselt EAS-le ja KredEx-ile oma valdkonnas tõhusalt toimiv organisatsioon,“ kinnitas Parts.
 
Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikme Jaan Kundla 27. jaanuaril esitatud arupärimisele Riigikogu tööd puudutavate seaduste kooskõla kohta põhiseadusega (nr 364).
                         
Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Toomas Vareki, Arvo Sarapuu, Lauri Laasi ja Kalle Laaneti 11. veebruaril esitatud arupärimisele välisministri tegevuse kohta julgeoleku tagamisel (nr 378).
 
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas kolmele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Ain Seppiku, Nelli Privalova, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Olga Sõtniku, Lauri Laasi ja Helle Kalda 25. jaanuaril esitatud arupärimine kodanikuühenduste rahastamise kohta (nr 358);
                       
Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Marika Tuusi, Eldar Efendijevi, Kalev Kallo ja Nikolai Põdramägi 28. jaanuaril esitatud arupärimine ravikindlustamata inimeste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 366);
 
Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Georg Pelisaare, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Aivar Riisalu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi ja Jaak Aabi 28. jaanuaril esitatud arupärimine teenuste kättesaadavuse kohta (nr 367).
                       
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside