Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE) läbis teise lugemise. Eelnõu näeb ette võtta ühe põhimõttelise muudatusena pärandvara nn vastuvõtusüsteemi asemel kasutusele nn loobumissüsteemi. Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 17. jaanuaril.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), mille eesmärk on asendada seaduses sisalduv õppekava nimetus „alushariduse raamõppekava” nimetusega  „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” ning täpsustada selle õppekava poolt määratavaid eesmärke ja põhimõtteid. Eelnõu kohaselt kehtestab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valitsus oma määrusega, mis muuhulgas näeb ette 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused.

Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), mis lähtub vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga seadmete ökodisaini kohta. Eelnõu eesmärgiks on sätestada energiat tarbivate seadmete ökodisaini nõuded ja tagada nimetatud seadmete vaba liikumine siseturul. Eelnõu käsitleb nõudeid, millele peavad vastama rakendusmeetmete alla kuuluvad seadmed, et neid tohiks turule viia ja kasutusele võtta. Nõuded kehtestatakse seadmete energiatõhususe ja nende tootmise keskkonnasõbralikkuse taseme parandamiseks.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), mille eesmärk on täpsustada erinevate kaitsealade maamaksuga maksustamist ja paremini rakendada ühetaoline maksustamise põhimõtet.  Tehtavad muudatused puudutavad looduskaitseseadusest tulenevates erinevates kaitsevööndites majandustegevuse piiramisega seotud maamaksu vähendatud määrasid, mis seni on olnud 25, 50 või 75 protsenti maamaksu määrast. Eelnõuga on jäetud alles vaid üks vähendatud määr – 50 protsenti maamaksu määrast, seda eesmärgiga vältida olukorda, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Nendel looduskaitsealadel, millelt seni tasuti maamaksu 25% maamaksumäärast edaspidi enam maamaksu ei võeta. 

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi küsimustele jäätmekäitluse, maavarade piirkonna maakorralduse ja turba kasutamise kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele õpetajate palkade ja maagümnaasiumide kohta. Regionaalminister Vallo Reimaa vastas küsimustele regionaalse tööhõive probleemide kohta.

Istungi stenogramm on siin:  

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside