Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda ja Ain Seppiku 11. juunil esitatud arupärimisele omandireformi kohta (nr 77). Arupärijate küsimused puudutasid Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud vara tagastamise või kompenseerimise taotluste menetlemist ja nn sundüürnike probleeme ning võimalusi riigipoolse kompensatsiooni saamiseks. 

Teder selgitas, et tulenevalt Riigikohtu otsustest, tuleb Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldusi menetleda omandireformi aluste seadusega sätestatud alustel ja korras. Õiguskantsler nentis kahetsusega, et Riigikohus on kritiseerinud juba ka valitsuse tegevust. Nimelt on valitsus jätnud kehtetuks tunnistamata 5. veebruaril 1993. aasta määrusega kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 12, mis viitab ORAS-e § 7 lõikele 3, kuid selle sätte formaalne kehtivus ei takista avalduste menetlemist. Teder märkis, et üürnikel ei saanud tekkida õiguspärast ootust nende poolt kasutatavate eluruumide erastamiseks. „Kahtlemata on võimalik, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt hoonete üürnikel tekkis õiguspärane ootus sellele, et riik kõrvaldab mõistliku aja jooksul ebaselge olukorra. Kahju hüvitamise reeglid on sätestatud põhiliselt riigivastutuse seaduses,“ ütles õiguskantsler. Tederi arvates on ka Riigikogul võimalik soovi korral otsustada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara üürnikele õiglase hüvitise maksmisega seonduv. Õiguskantsler märkis, et juhul, kui tagastatud elamus elav üürnik ei näe võimalust lahendada oma eluaseme probleemi näiteks kolimistoetuse või eluasemelaenu abil, siis on tal õigus saada mõistliku aja jooksul kohalikult omavalitsuselt eluruum. „Omandireform peab lõppema,“ ütles Teder.           

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 10. septembril esitatud arupärimisele põllumajanduse otsetoetuste kohta (nr 80). Arupärijad tundsid huvi, milline on valitsuse poliitika põllumajanduse otsetoetuste tuleviku suhtes. Seeder selgitas, et kuni 2013. aastani –  see tähendab selle finantsperioodi lõpuni – on Euroopa Liidu eelarvest ja Eesti riigi eelarveliste vahendite kaasfinantseerimisega rahaliste vahendite väljamaksmine keskeltläbi maaelu arengukava raames 2 miljardit krooni aastas ja põllumajanduse otsetoetusi ja täiendavaid toetusi ligikaudu poolteist miljardit krooni aastas. See on ka kokku lepitud Euroopa Liiduga liitumislepingus, kus on fikseeritud, kuidas Euroopa Liidu toetused suurenevad ja millisel määral Eesti riigi poolsed täiendavad otsetoetused vähenevad. Eesti riigi poolsed täiendavad otsetoetused vähenevad siis 2013. aastaks null kroonini. Seeder ütles, et põllumajandusministeerium ei näe ette 2009. ja 2010. aastal mingisuguseid olulisi muudatusi, võrreldes eelmisel aastal kinnitatud riigieelarve strateegiaga, kus me oleme lähtunud Euroopa Liiduga liitumislepingutest ja seal kokkulepitust. Meie soov on, et kõik kokkulepitud toetused Euroopa Liidu eelarvest täies mahus tuleksid ja ei ole ka täna põhjust kahelda, et see järgnevatel aastatel niimoodi ei oleks. „Vaatamata keerulisele majanduslikule ja finantsolukorrale, Euroopa Liidu eelarve muutmisest räägitud ei ole ja mul ei ole mingit alust arvata, et need toetused võiksid väheneda. Siseriiklik rahastamine, mis sõltub Eesti riigi eelarvest, siis võin kinnitada, et suure tõenäosusega kõik siseriiklikud toetused kavandatud mahus jätkuvad,“ ütles Seeder.           

Siseminister Jüri Pihl vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti ja Jüri Ratase 11. septembril esitatud arupärimisele riigi ettevõtete müügi kohta (nr 81).  

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mailis Reps, Jaan Kundla, ja Kalle Laanet.             

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus

 
Tagasiside