Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna 57 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (776 SE). Seadusega täpsustatakse korda, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajad presidenti valivasse valimiskokku. Muudatuste kohaselt toimub esindajate valimine volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Algataja hinnangul soosib see suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust. Seaduse vastu hääletas 20 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

47 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (812 SE). Eelarve muudatused on seotud (majandus)keskkonnas viimase aasta jooksul toimunud oluliste muudatustega, mistõttu on otstarbekas riigieelarve muutunud oludega kohandada, et saavutada riigiasutuste poolt seatud eesmärgid. Muudatused puudutavad riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarveid. Riigieelarve maht ei muutu. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 2 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
 
65 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (779 SE). Seadusmuudatuste kohaselt hajutatakse 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20%ne aktsiisimäära tõus kahele aastale, et vähendada aktsiisimäära järsust tõusust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Sigarettide aktsiisi 20%ne tõus 2011. aastal asendatakse aktsiisitõusudega 10% aastatel 2011 ja 2012. Seaduses määratletakse ka käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete suur kogus, mis läbi karistusmeetmete rakendamise aitab piirata salasigarettide turgu. Rahanduskomisjoni ettepaneku kohaselt tõstetakse sigarettidelt tasutavat minimaalset aktsiisisummat varem kavandatuga võrreldes 2011. aastal 2,57 euro võrra (73 euroni 1000 sigareti kohta) ja 2012. aastal 2,54 euro võrra ( 80 euroni 1000 sigareti kohta). Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 1 ja § 5 jõustuvad 2010. aasta 5. detsembril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
 
65 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus“ (815 OE). Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seadus (804 SE). Eesti ühineb konventsiooniga, mille eesmärk on teha koostööd teiste riikidega eestkoste küsimustes ja määrata kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude tarvitusele võtmisel mitme riigiga seotud eestkostet vajava täiskasvanu või tema vara kaitseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (801 SE). Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (790 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on 2010. aastal jõustunud audiitortegevuse seadusest tulenevate terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine ja audiitortegevuse seaduse redaktsiooni täpsustamine, täiendamine või muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest. Muudatused puudutavad muuhulgas riigi majandusaasta aruannete koostamist ja audiitorkontrolli, siseaudiitori kutsetegevusega seonduvat, riigikontrolli kui riigikonsolideerimisgrupi audiitorit, audiitorkontrolli kohustusi ja auditikomiteed. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada Eesti õigusruumi meditsiiniseadmeid käsitlevad õigusaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis puudutavad aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid, aga ka biotsiidide turuleviimist. Eelnõu kohaselt laiendatakse meditsiiniseadmetele kohalduvate seaduste ringi, kuna meditsiiniseadmed peavad teatud tingimustel vastama ka isikukaitsevahenditele või masinatele kehtestatud olulistele tervisekaitse ja ohutuse nõuetele. Sätestatakse meditsiiniseadme turule laskja, levitaja ja kasutuselevõtja kohustus teavitada Terviseametit potentsiaalselt ohtlike meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest ning reguleeritakse senisest täpsemalt meditsiiniseadmete kliiniliste uuringutega seotud tegevused. Samuti täpsustatakse eelnõuga seaduse vastutuse osa, et tagada efektiivne järelevalve. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (800 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Nõukogu direktiiviga, mis puudutab ohutu piiriülese liikluse arendamist ja aitab kaitsta piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist ja tagada nende ohutust. Eelnõu reguleerib piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimusi. Tööandjat kohustatakse pidama ning säilitama tööajaarvestust. Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsiooni kohustus teostada töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud korras ja tingimustel riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu piires piiriüleselt liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimuste täitmise üle. Täiendavalt näeb eelnõu ette vastutuse töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (807 SE) esimene lugemine. Nimetatud protokolli eesmärk on suurendada ametiajaks 2009–2014 valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu 736-lt 754-ni kooskõlas poliitilise kokkuleppega üleminekumeetmete kehtestamise kohta, mis saavutati 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (830 SE) esimene lugemine. Seadusega ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ühinemisega seotud lepingut: Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsioon (OECD konventsioon), Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe ning     Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe (ühinemiskokkulepe). Eelnõu suunati teisele lugemisele          
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (828 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on muuta kalavaru kasutamine avalikkuse jaoks läbipaistvaks ja tagada avalikkusele adekvaatne teave, kas ettevõtjad, kellele on usaldatud õigus kasutada seda rahvuslikku rikkust, järgivad põhiseadusest ja kalapüügiseadusest tulenevat nõuet kasutada seda säästlikult. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks andmed, mis näitavad ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimalust, lubatud püügivõimaluse tegeliku kasutamise mahtu ning tegelikult väljapüütud kala kogust. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasutusega väikesaarte kaupa. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu (827 SE) esimene lugemine. Eelnõul on kaks põhieesmärki: viia Eesti audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga ning uuendada ka siseriiklikku regulatsiooni audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu valdkonnas, mis tuleneb eelkõige tehnoloogiate arengutest ning üleminekust digitaaltelevisioonile maapealses levis. See on tinginud vajaduse uuendada meediateenuse osutajate tegevuslubade süsteemi ning luua teavitamise kord tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Meediateenuste seadus sätestab: 1) audiovisuaalmeedia teenuste osutamise korra, teenuse osutaja tegevuspõhimõtted ja nõuded teenuse osutajatele; 2) raadioringhäälingu teenuste osutamise korra, teenuse osutaja tegevuspõhimõtted ja nõuded teenuse osutajatele; 3) eraõiguslikele isikutele teleringhäälingu teenuse ja raadioringhäälingu teenuse osutamiseks tegevusloa andmise ja tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisest teavitamise korra; 4) nõuded Eesti Rahvusringhäälingule niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses; 5) allikakaitse põhimõtted informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Riigikontrolör Mihkel Oviir andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal. Oviir käsitles ettekandes riigi eelarve, vara ja majandusega seotud teemasid ning juhtis tähelepanu probleemidele mitmete valdkondade edendamisel. Oviiri sõnul on Riigikontrolli asi aidata otsustajatel reaalset olukorda tajuda, vaadelda riigis toimuvat ning selle arengut pisut kõrvalt ja pakkuda välja täiendavat ehk teist vaatenurka. Muuhulgas rääkis riigikontrolör euroraha kasutamisega seotud probleemidest, tööealise elanikkonna vähenemisega kaasnevast, riigi prognoosivõimekusest. Oviir kutsus üles tõsisemalt arutama hariduse, meditsiini, maksude, sisserännu, sotsiaalhoolekande, riikluse korralduse ja paljude teiste küsimuste üle ning manitses Eesti riigi suutlikkuse suhtes olema realistlikum. Oviir: „Kuigi meie ootused Eesti riigi ja ühiskonna arengule on olnud kõvasti kõrgemad, kui see ehk tegelikus elus on välja tulnud, on meil siiski põhjust rahul olla.”
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Riisalu, Valdur Lahtvee, Tõnis Kõiv ja Eiki Nestor. 
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (820 OE) esimene lugemine. Vastavalt raamatupidamise seadusele on riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk Riigikogupoolse kontrollifunktsiooni teostamine valitsuse üle ning valitsusele võimaluse andmine selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest, mis omakorda sisaldab tegevjuhtkonna deklaratsiooni, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada struktuuritoetuste seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada toetuse ära kasutamise sihttasemed meetmeid planeerivatele ministeeriumidele, et vähendada N+2/3 reeglist tuleneva riigile lubatud toetuse mahu vähendamise võimalust. Korraldusasutuse meetmeteülese koordineeriva tegevuse täitmise tagamiseks lisatakse programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Aidatakse vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 33 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimustele riigi energiajulgeoleku ja tuleviku ning ajalehtede levitamise kohta, samuti Lauri Luige küsimusele avaliku sektori palkade kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Aivar Riisalu küsimusele Eesti Energia investeeringute kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Kadri Simsoni küsimusele koostöö kohta riigikontrolliga ning Nikolai Põdramägi küsimusele Võidusamba kohta.
 
Infotunni ja istungi stenogrammiga saab tutvuda siin:
 
                      
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside