Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna Riigikogule ülevaate kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Rask märkis, et ettekanne käsitleb kohtukorralduse üldiseid arenguid, kohtustatistikale tuginedes analüüsitakse kohtusüsteemi tööjõudlust ning põhjalikumalt on tähelepanu pööratud ühele õigusvaldkonnale. Rask juhtis tähelepanu mõnede seaduste ülikiirele jõustamisele pärast väljakuulutamist, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. Riigikohtu esimees käsitles ka riigilõivu temaatikat, millega seoses tegi ta ettepaneku igakülgselt analüüsida kehtivate kõrgete riigilõivude mõju sellele, kuidas isikutel on tagatud oma põhiõiguste kohtulik kaitse.

Kohtukorraldusest rääkides peatus Rask asjaolul, et Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse eelnõu sisulist, parlamentaarset arutelu pole toimunud. „Kohtutes töötab tänase seisuga 227 kohtunikku. Täitmata kohtunikukohti on 15, mis on viimase viie aasta suurim vabade kohtunikukohtade arv. Seda olukorras, kus kohtute töökoormus on kõigis menetlusliikides tõusnud. Täitmata kohtuniku kohad tähendavad paratamatult kohtuasjade menetlusaja pikenemist ja õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemist,” toonitas Rask. Ta lisas, et 2009. aastal esitati kohtutesse kõikides menetlusliikides rohkem kaebusi, hagiavaldusi ja kriminaalasju, kui 2008. aastal, mistõttu kohtute töökoormus oluliselt kasvas. Tsiviilkohtumenetluse venimise peamiste põhjustena nimetas Rask menetlusdokumentide asjaosalistele kättetoimetamise raskusi. Samuti pikendavad menetlusaega menetluse peatamine mõne teise õigusvaidluse lahendamise ootel, tsiviilkohtumenetluse keerukus ja sellest tulenevalt kohustuslike menetlustoimingute suur arv.
 
Süvendatult käsitles Riigikohtu esimees karistusõiguse mõningaid aspekte. Rask: „Mitmete eelnõude seletuskirjade ja asjatundjate arvamuse alusel on põhjust väita, et oleme asunud ülekriminaliseerimise teele.” Rask väitis, et tööjõulisest 15–74-aastasest Eesti elanikkonnast on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast. „Massiline karistatus devalveerib karistuse mõju ja muudab ühiskonna tauniva suhtumise süütegude toimepanemisse silmakirjalikuks, kui mitte kaastundlikuks,” ütles Rask. Riigikohtu esimees tegi Riigikogule ettepaneku korraldada lähema paari-kolme aasta jooksul kõikehõlmav karistusõiguse teaduslik revisjon, et määratleda väärtuspõhiselt karistusõiguse pikemaajalise arengu eesmärgid ja suunad. Ta soovitas korrastada kehtivat karistussüsteemi ning arendada mittekaristusliku iseloomuga mõjustusvahendite süsteemi.
 
Sõnavõttudega esinesid Evelyn Sepp, Mai Treial ja Väino Linde.
 
Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse (618 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise korda, staaži arvestamise korda ning sätestada päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seadus (702 SE). Seaduse eesmärk on tagada turule lastud toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine. Tegemist on üldseadusega, mis sätestab toote ohutuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise, standardimise, akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused niivõrd, kuivõrd need ei ole kehtestatud teiste seadustega. Käesolev seadus jõustub toote nõuetele  vastavuse seaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seadus (703 SE). Seaduse eesmärk on teha vajalikud muudatused lähtuvalt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Rakendusseadusega tunnistatakse kehtetuks toote ja teenuse ohutuse seadus, toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus ning tehnilise normi ja standardi seadus. Nimetatud seaduste regulatsiooni asendab toote nõuetele vastavuse seadus. Seadus jõustub 2010. aasta 1. oktoobril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi.
 
73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus (707 SE). Seadusmuudatustega sätestatakse aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aeg ja keeld seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Seoses ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise lõpetamisega vee- või õhusõiduki pardavarudele sätestatakse pakendiaktsiisi vabastus Eestist rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatava kauba pakendile. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Seadusmuudatustega viiakse kooskõlla pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse pakendmaterjali liigitus. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
57 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (754 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on vähendada Tallinna müügimaksu kehtestamisest tulenevat topelt ressursikulu, kuna ettevõtjad peavad valmistuma hinnasiltide ja muu klientidele suunatud informatsiooni muutmiseks. Lisatud sätetega soovitakse pehmendada tarbijakaitseseadusest tulenevaid hinna avaldamise nõudeid. Seaduse kohaselt sätestatakse hindade uuendamisele üleminekuperiood 1. juunist kuni 31. juulini. See võimaldab lisada müügimaksu kauba või teenuse hinnale alles kassas, kui kaupleja teenindussaali sissepääsu või kassa juurde on välja pandud vastav informatsioon. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamine, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkida võivate finantskohustustega ning taastada maksevõime. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgnik loetakse makseraskusteks olevaks, kui ta ei suuda tõenäoliselt täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside