Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahandusminister Jürgen Ligi ning siseminister Marko Pomerants andsid täna Riigikogu ees ametivande.

 
Riigikohtu esimees Märt Rask andis Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Riigikohtu esimeest kohustab taolist ülevaadet kord aastas Riigikogule esitama kohtute seaduse § 27. Riigikohtu esimehe hinnangul on ettekanne on jäänud ka ainsaks võimalikuks vormiks õigusemõistmise probleemide ühiskonnale teadvustamisel.
Märt Rask juhtis ettekandes tähelepanu ühele ebaõnnestunud seadusloome sooritusele, kus tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlemine Riigikogus kestis ligi aasta, avaldati Riigi Teatajas aasta viimasel päeval ning jõustus järgmisel päeval 1. jaanuaril. „Kohtute poolt vaadatuna oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu number 194 Riigikogus menetlemine ja jõustamine 2008. a lõpus ilmselt kõigi aegade kõige ebaõnnestunum sooritus meie õiguskorra arengus. Eelnõu menetlus seadis kahtluse alla õigussüsteemi õiguskindluse ja näitas parlamendi hoolimatust õiguse adressaatide suhtes. Tegemist ei olnud pelgalt tehniliste muudatustega vaid ka oluliste õiguslike muudatustega tsiviilkohtumenetluse regulatsioonis,” kritiseeris Rask.
Riigi õigusabist rääkides märkis Rask, et riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundlikku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. „Eestis on riigiõigusabi menetlusega loodud kohtubürokraatia, mis varjutab tegelikku õigusemõistmist. Riigi õigusabi andmise otsustamine on põhjendamatult mahukas ja aega nõudev menetlus, millele võib kuluda rohkem riiklikku ressurssi, kui õigusabile endale,” nentis Riigikohtu esimees.
Rask rõhutas oma ettekandes ka Eesti õiguskorra arendamiseks uue halduskohtumenetluse seadustiku välja töötamise vajadust.
Riigikohtu esimehe ettekanne sisaldas veel ülevaadet kohtustatistikast, riigilõivust halduskohtumenetluses, kohtumenetluse efektiivsusest, kohtusüsteemi palgakorraldusest, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest.
Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Ain Seppik, Mai Treial, Marek Strandberg ja Väino Linde.
 
Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus vabastada koduomanikud maamaksust. Eelnõu kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Eelnõu teine eesmärk on ühtlustada koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel oleks õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ulatuses. Eelnõu kolmas eesmärk on anda ka kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa katastriüksuse sihtostarvete liikide lõikes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on sätestada haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja (põllumajandusmaa) võõrandamisega seonduv. Võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. See võimaldab maa senisel harijal omandada maa avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga. Algataja hinnangul suurendab see põllumajanduse jätkusuutlikkust ja vähendab riske kohustusperioodi keskel maaharimisvõimalusest ilma jääda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside