Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas 45 Riigikogu liikme täna algatatud umbusaldusavaldust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. Selleks oli vaja vähemalt 51 häält.  Hääletus: 44 poolt, 50 vastu.           

Opositsioonisaadikud keskendusid umbusaldusavalduses kahele probleemile, mis nende arvates lühemas ja ka pikemas perspektiivis mõjutavad otseselt elektrienergia kättesaadavust ja hinda Eesti tarbijatele. Lühikeses plaanis on selleks elektrituru avanemisest oodatav hinnatõus, mis kindlasti on teatud osas paratamatu, kuid mille leevendamiseks eriti tundlikele sotsiaalsetele gruppidele Euroopa Liit nii lubab kui ka soovitab kasutada meetmeid, mida meie valitsus on jätnud kasutamata. Selle asemel on soovitatud inimestele, keda ähvardab energiavaesusse langemine, taotleda riigilt sotsiaalabi läbi toimetulekutoetuse. Teine ja pikemaajalises plaanis energiaturgu, energia kättesaadavust ja elektrienergia hinda mõjutav faktor on väidetav ministri ainuisikuline otsus suruda läbi ligi miljardikrooniline investeering Narva uute põlevkivikatelde ehitamiseks viisil, mis nii Riigikontrolli, kui ka parlamendi opositsiooni arvates jätab õhku palju vastamata küsimusi selle majandusliku tasuvuse kohta, aga mis lähtuvalt avalikuks saanud valitsuse konfidentsiaalsetest memodest ei pruugi olla vastavuses ka mitmete Eestis kehtivate seadustega. 

Partsi selgituste kohaselt kiitis Riigikogu 15. juunil 2009 heaks energiamajanduse arengukava, mis näeb ühemõtteliselt ette mitte ühe, vaid kahe uue põlevkiviploki rajamise aastaks 2015 ja selleks riigiabi andmise. Ta toonitas, et see otsus oli konsensuslik, poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, sealhulgas ka need fraktsioonid, kes praegu umbusaldust taotlevad. Vastuhääli ei olnud. Täpselt sama konsensuslik oli ka Riigikogu, kui ta hääletas 28. jaanuaril 2010 põlevkivielektrijaama jaoks toetust ettenägeva seaduseelnõu poolt. Parts märkis, et jaama investeeringule riigiabi andmine õnnestus lõpuks lahendada teisiti, kui Riigikogu poolt vastuvõetud seadus ette nägi. „Seaduse kohaselt oleks selle jaama investeering saanud rahalist toetust tarbijatelt kogutavast tasust. Tänu Euroopa Komisjoni antud loale toetatakse jaama investeeringut aga süsihappegaasi kvoodi eraldamisega ning tarbijatelt ei ole tarvis selleks raha küsida,“ rõhutas Parts. Ta lisas, et nii nagu nende otsuste tegemise ajal, nii on ka täna selge, et Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks on uusi elektritootmisvõimsusi vaja, Eesti peab säilitama võime enda vajaduste katmiseks ise elektrit toota. Sõltuda Venemaalt või mujalt imporditavast elektrist on liiga riskantne olukorras, kus mitmed meie naabrid ei suuda oma elektrivajadust ise katta. Partsi sõnul pole alust kahelda jaama ehitamisel Eesti Energia poolt hanke läbiviimise seaduslikkuses. Ta lisas, et seda hanget pole täna keegi vaidlustanud ja pole mingit alust väita, et see oleks ebaseaduslik, ning ka täna on ettevõte seda veel kord kinnitanud. 

Parts puudutas ka etteheiteid, et elektrituru avanemine ei ole ette valmistatud ja tarbijaid ei ole sellest piisavalt teavitatud. „Viimase uuringu tulemuse põhjal on teadlikkus elektrituru avanemisest kasvanud 92%-ni. Seejuures riigipoolne teavitamine jätkub ka novembris ja detsembris, kõik tarbijad saavad teist korda turu avanemist käsitleva riigipoolse trükise, toimub ulatuslik reklaamikampaania, ilmuvad eriväljaanded ajalehtede vahel. Juba suvest on avatud infotelefon ning veebileht,“ selgitas minister. Käsitledes võimalikke valitsuspoolseid samme, et langetada elektri lõpphinna komponente, märkis Parts, et valitsus esitab lähiajal eelnõu, mis puudutab taastuvenergia tasusid. Seaduse jõustumisest ja juhul, kui see toimub enne 1. jaanuari 2013, väheneks taastuvenergia tasu komponent 20%. Kui me kalkuleerime prognoositava taastuvenergia tasu energia lõpphinnas kuni aastani 2020, siis tarbija võit võrreldes täna kehtiva seadusega on 350 miljonit eurot. Partsi arvates on need olulised sammud selleks, et tarbijat paremini kaitsta. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Palo, Kadri Simson ja Kaia Iva

Riigikogu võttis 59 poolthäälega (18 vastu, 1 erapooletu) vastu majanduskomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse (243 SE), mille kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Seaduse väljatöötamise tingisid televisiooniteenuse osutajate (Kanal 2, TV 3) tehtud avaldused vabalevist lahkumise kohta.           

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seaduse eelnõu (240 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette laiendada haridustöötajate ringi, kelle töötasu ning täienduskoolituse kulude katteks võib kasutada igal aastal riigieelarvest määratud toetust valdadele ja linnadele. Algataja põhjendusel on see vajalik, et võimaldada Eesti valdadele ja linnadele seadustega pandud teenuste osutamist, mille hulka kuulub ka kooliõpilastele vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tagamine. 

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside