Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Jaanus Marrandi esitatud küsimusele riigi rahanduspoliitika ja Ain Seppiku esitatud küsimusele majanduskasvu kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele riigieelarve kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Jaak Aabi esitatud küsimusele kultuuriministeeriumi eelarve kohta.

 

Riigikogu võttis vastu viis seadust:

91 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seadus (193 SE). Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Lissaboni lepingu eesmärk on viia lõpule Amsterdami lepingu ja Nice`i lepinguga alustatud protsess – tugevdada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks. Ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludest tegi komisjoni liige Urmas Reinsalu. Läbirääkimistel võtsid sõna Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi, Kristiina Ojuland, Raivo Järvi, Igor Gräzin, Hannes Rumm, Aivar Riisalu. Riigikogu ees esines ka välisminister Urmas Paet.

93 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (218 SE), mis võimaldab süüteomenetluses üle minna osaliselt elektroonilisele asjaajamisele, samuti salvestada süüteomenetluse andmeid e-toimiku süsteemis. Seadus näeb ette võimaluse luua menetlusdokumente ka elektroonilises vormis ning säilitada neid õiguskaitseasutuste e-toimiku süsteemis.

58 poolthäälega (30 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (222 SE), mille eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Seaduse väljatöötamine tulenes eelkõige aprillisündmuste analüüsist. Seadusega täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega ja koosolekute pidamise vabadusega seonduvad küsimusi, sisustatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine; täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Muuhulgas reguleerib seadus elektrišokirelva kasutamist.

40 poolthäälega (35 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seadus (228 SE), mis suunab riigile ja ühiskonnale tulusamat ning süsteemsemat maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Seadus täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsessi.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (176 SE), mille kohaselt ühineb Eesti Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta muudetud versiooniga. Konventsioonis 1999. aastal tehtud muudatused polnud 2004. aastaks, kui Riigikogu konventsiooni algselt ratifitseeris, jõustunud. Samas saab riik ühineda vaid COTIF-i kehtiva versiooniga. Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Konventsiooni ühtseid reegleid kohaldatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordi suhtes. COTIF-i osalised moodustavad Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF), mille peakorter asub Bernis. Eesti saab OTIFiga liituda pärast täpsustatud ühinemiskirja esitamist.

Riigikogu lõpetas 1 eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE), mis sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. Kehtiva seaduse rakendamisel on ilmnenud, et mõned seaduse sätted ei ole praktikas efektiivselt kasutatavad ja osa õigusnorme vajab täpsustamist, kuna on selgunud, et need ei vasta täielikult Euroopa Liidu õigusele. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust: 35 poolt, 57 vastu.

Riigikogu lõpetas 1 eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) eesmärk on täpsustada ringhäälingulubade väljaandmist ja luua soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.       

Istungi algul esitasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni 33 saadikut umbusaldusavalduse keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Valitsus taotles küsimuse käsitlemist esimesel võimalusel kolmapäevasel Riigikogu istungil. Umbusaldusavalduse käsitlemise järel toimunud hääletusel ei leidnud esitatud avaldus toetust. Hääletustulemus: 36 poolt, 59 vastu. Seega Riigikogu keskkonnaminister Jaanus Tamkivile umbusaldust ei avaldanud.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine. Lisaeelarve näeb ette käesoleva aasta tulude vähendamise 6,1 miljardi ja kulude vähendamise 3,2 miljardi krooni võrra.     Teiseks lugemiseks esitati 166 muudatusettepanekut, millest 117 tegi Keskerakonna fraktsioon ja 49 Rahvaliidu fraktsioon. Nimetatud fraktsioonid panid esitatud muudatusettepanekud hääletusele ja võtsid enne iga hääletust kuni kümneminutilise vaheaja. Seetõttu pikenes menetlusprotsess neljapäeva, 12. juuni hommikuni. Läbi jõuti hääletada 65 muudatusettepanekut.

Kolmapäeval 11. juunil kell 14 alanud istung lõppes neljapäeval 12. juunil kell 9.54.

Istungi stenogrammi leiate siit:

 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside